Heidit Kaio sõnas, et põhjuseid, miks ta selle raamatu kirjutas, on tohutult. "Esiteks meeldib mulle väga vaadelda ja juurelda," ütles ta ja lisas, et talle tundus, et seda kogemust tundus olevat mõistlik jagada. "Kui ma vaatan ümberringi lahkuminekuid, siis nägin kõrvalt, et inimesed on hästi jännis sellega, mõtlesin, et võib-olla ma saaksin olla kellelegi abiks või teejuhiks."

"Omamoodi on see raamat ka eneseabiõpik," tõdes ta ja mainis, et paljude paaride on klassikaline mudel see, et saadakse ühiselt lapsed, tuleb olme, käiakse tööl ja elatakse oma elu. "Mingisugusel hetkel peab elus toimuma murre või pööre, kus need paarid pöörduvad rohkem teineteise poole, see mudel, kus emme koob ja küpsetab ja issi vaatab vutti, mingist hetkest enam ei toimi."

Kaio nentis, et nende suhtes oli just täpselt selline mudel, aga ta oskas seda analüüsida alles tagantjärgi. "Kui sa selles olukorras sees oled, siis ei ole tarkust nii palju," mainis ta ja tõdes, et nende eluteele sattus seitsme-aastane väga keeruline periood, kus juhtusid neist sõltumatud asjad. "Näiteks hea sõbra enesetapp, kahe hea sõbra hukkumine Peruu mägedes, seal olid mitmed lähikondsete tõsised haigused, me olime sellel perioodil nagu kaks tanki, kes tulevad elust läbi."

Ta usub, et just see olukord kasvatas neid lahku. "Need katsumused meid ei liitnud, vaid pigem lahutasid, küllap on ka paare, kus see võib olla vastupidi, aga meil on nii," mainis ta ja lisas, et viimane tilk nende suhtes oli Namiibia reis. "See polnud mingi üksik situatsioon, vaid lõplik arusaamine, mitmeid kuid kuhjuv mõistmine, et midagi läheneb vääramatult."

"Selle raamatu päris alguses on kolm peatükki, millest sõltus, kas see üldse ilmub, kui Wend oleks öelnud, et mitte mingil tingimusel ja see on üle tema piiri, siis seda raamatut ei oleks ilmunud," ütles Heidit Kaio ja selgitas, et kuigi need peatükid olid Wenna jaoks ebamugavad, andis ta ikkagi nõusoleku. "Ta ütles, et kui sul on seda vaja, siis lase minna, ning mul oli seda läbikirjutamise ja teistega kogemuse jagamise protsessi vaja."

"Ma arvan, et meie lahkuminek kujunes väga ebatüüpiliseks, kuna me saame tänaseni väga heade sõpradena läbi ja ma julgen väita, et saame oluliselt paremini läbi kui meie suhte lõpuosas," nentis ta ja lisas, et lahutused või lahkuminekud lähevad sageli nässu seepärast, et mängus on kolmas osapool. "See annab ühele poolele egoistliku jõu suhtest välja tormata, mõtlemata tagajärgedele, mida mahajääja tunneb."

Tänu lahkuminekule avastas ta endast tohutult uusi külgi. "See on võib-olla klišee, aga see on selline enesemuutuse etapp, mida võib võrrelda teisme-eaga, võib-olla ka see, et tihti tuleb ka keskeakriisi moment juurde, sellest ma pole veel aru saanud, kas see on tulnud," tõdes Kaio.