Lõhnamaailm areneb kiirelt. Juba on võimalik saada teatrielamusi nii, et kindlatel aegadel tuleb saali ka lõhna.

Toidutehnoloog ja teadlane Kristel Vene ütles "Vikerhommikus", et investeeris kunagi isegi ettevõttesse, mis arendas lõhnasid edastavat telefoni. "Paraku see ebaõnnestus. Ma ei kujuta ette, et lõhnasid saaks eraldi saata," rääkis naine. Ettevõtte idee oli panna telefoni väike kiip, kus on erinevad lõhnaained sees ja annab mingil hetkel elektriliselt lõhnamolekule välja. Vene sõnul oleks taoline lahendus väga kallis, sest kiipe tuleks vahetada ja täita.

Hoopis reaalsem on tema sõnul praegu Aasias arendatav lahendus. "Teades närviimpulsi pilti, saab kasutada mütsikest, millel elektrilised juhtmed küljes ja need annavad õigel ajal õiget impulssi," sõnas naine.

Inimese aju kaitseb hästi adaptsioon, mille tõttu harjub aju pideva lõhnataustaga. Oma lõhnaga harjubki inimene seetõttu ära. See ei tähenda, et lõhn oleks ära kadunud.

Vene sõnul puutub inimene esimest korda lõhnadega kokku lapsepõlves ning sealt tekibki lõhnamälu. "See talletub aju tagaossa, kus on meie roomaja aju. Samasse piirkonda jäävad ka emotsioonid ja mälestused," selgitas ta ja sõnas, et kuna need kanalid on lühikesed, tunnetame mõnda spetsiifilist lõhna, mis seostub meile emotsioonide ja mälestusega.