Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi kümnenda klassi pooleli jätnud Kirke Lee sõnul oleks ta gümnaasiumi kindlasti lõpuni käinud, kui poleks tulnud distantsõpet. Nüüd õpib 17-aastane neiu Tartu kutsehariduskeskuses siseviimistluse erialal.

"Ma ei mäleta väga palju eelmisest aastast. Ilmselt on aju selle teema välja lülitanud," tõdes Kirke Lee saates "Siin me oleme". Distantsõppe pärast hakkasid tal langema hinded, tegemata töid ja puudumisi tuli juurde. "Mu päev algas ja lõppes arvuti taga. Pärast tunde tuli teha arvutis veel kodutöid. Mõnedesse tundidesse jätsingi minemata, sest ei jaksanud enam," rääkis ta.

Juba koroonaviiruse esimese laine ajal, kui Kirke Lee käis üheksandas klassis, sai ta aru, et distantsõpe talle ei sobi. Tartusse õppima tulles lootis ta, et seda enam kogema ei pea.

Paraku oli lisaks järgmisele viiruslainele ka uue kooliga kohanemine vaevarikas. "Klassis olid tekkinud grupid, kes õppisid koos ja jagasid omavahel ülesandeid. Ma olin üksi," ütles Kirke Lee. Tema sõnul jäid virtuaalselt arusaamatuks ka paljud ülesanded ja õpetaja selgitused.

Õnneks oli Kirke Leel usalduslik suhe oma ema Eglega, kellega pidevalt räägiti ning kes tütart igakülgselt toetas.

Enim kannatasid tublid

Eri uuringute järgi oli distantsõpe täiesti sobimatu ühe kolmandike õppurite jaoks ja seda mitte ainult Eestis. Unicefi hinnangul on Covid-19 mõjutanud 1.6 miljardi lapse kooliharidust kogu maailmas.

HTM-i kaasava hariduse valdkonna juht Jürgen Rakaselg ütles, et üllatavalt on pandeemia mõjunud kõige rängemini nendele õpilastele, kelle puhul poleks seda oodanud. "Nende õppimisega pole kunagi olnud probleeme, nad on alati koolis käinud, osalenud ja aktiivsed olnud. Ühtäkki nad murdusid," rääkis Rakaselg.

Võru kesklinna kooli sotsiaalpedagoogi Minni Aia-Utsali sõnul on mõned lapsed kaotatud ka arvutisse. Need lapsed veedavad oma päeva arvutis mängides või muid asju tehes ning neid on keeruline motiveerida kooli minema.

"Noored toovad välja, et distantsõppe ajal jäid nad oma muremõtetega üksinda," ütles Aia-Utsal ja lisas, et kui varem said õpilased tegeleda hobide või endale meeldivate tegevustega, siis need kadusid pandeemia tõttu ära.

Ka Janete, kes peaks praegu käima kümnendas klassis, ütles et sai üheksandas klassis kooliasjadega hästi hakkama. Küll aga ei saanud ta oma sõnutsi pandeemiaajal piisavalt tuge õpetajatelt.

"Mul on tegelikult palju mõtteid peas, mida tahaksin teha ja kuhu oma eluga jõuda," tõdes Janete. "Ma arvan, et saaksin hakkama, kui ma ei peaks koolis üksi olema. Minu jaoks peab klassis vähemalt üks tuttav inimene olema, kellega saan rääkida."

Ka Kirke Lee pole matnud mõtteid ülikoolist. "Ma saan ikka eksameid teha ja ülikooli minna," ütles ta, lisades, et läbikukkumine on normaalne ja keegi pole selle tõttu kehvem.