Tiina Meeri õpilaste käsitööoskustest: noorte ajusid peab treenima

Foto: ERR

Vikerraadio saates "Kajalood" oli külaliseks kunsti- ja käsitööõpetaja Tiina Meeri. Saates tuli juttu 48-aastase õpetajakarjääri jooksul silma jäänud tähelepanekutest ja tänapäeva laste vähestest käsitööoskustest.

Saates rääkis Meeri, et oma pika õpetajakarjääri jooksul on ta koolielus täheldanud mitmesuguseid muudatusi. Kõige rohkem on Meeri sõnul mõjutanud nii lapsi kui ka lapsevanemaid sotsiaalmeedia.

Pedagoogina näeb Meeri ennast väga sõbraliku, kuid vajadusel piisavalt rangena. "Peab olema loogika ja kord," mainis Meeri ning lisas, et tema rangus lööb välja just siis, kui õpilased lärmavad või ei kuula sõna.

Õpetajana on Meeri sügavale õpilaste hinge pugenud ning on olnud hetki, kui pärast koolipäeva lõppu üllatasid õpilased õpetajat koduse külaskäiguga. Samuti rääkis pedagoog, et õpilased on olnud suureks abiks pisipoja hoidmisel. Nii jutustas Meeri saates loo sellest, kuidas lapsehoidjana on kätt proovinud nii Indrek Tarand kui ka Ivo Felt.

Tiina Meeri nendib, et kahjuks on aja jooksul õpingukavas vähenenud kunstiõpetuse tundide maht. Kui varasemalt õpetas Meeri 13 kursust kunstiajaloo- ja kultuurilugu, siis tänapäeval on kursuste arv langenud kolmeni. Keeruliseks teeb tundide ülesehitamisel asjaolu, et nüüd tuleb sorteerida infot, mida õpilastele edasi anda. "Iga kord kui ma näen slaidi, siis see jutt lihtsalt hakkab rulluma nii pikalt. Tahaks öelda veel seda ja teist," rääkis Meeri.

Nüüd pakub õpetaja Meeri ära langenud kunstitundide asemel võimalust tüdrukutel õppida käsitööd. Just kudumisega on ka Meeri varasemalt tuntust kogunud. Populaarsed olid Tiina Meeri kudumissaated ja -raamatud. Meeri sõnul on noortel keeruline mõista kudumise põhitavasid ning käelised oskused ei ole enam nii hästi arenenud kui varasemalt. "Kui mul on 14 tüdrukut ees, siis neli tükki neist saavad aru ja kümnel on raskusi," mainis Meeri ning lisas, et raskust tekitab kudumismustrite lugemine ja nende mõistmine.

Kuigi sotsiaalmeedia areng on olnud tohutu, ja distantsõppe ajal kasutusele võetud tehnilised programmid laialdaselt kasutusel, näeb Meeri tehnoloogial puudujääke. "Emotsionaalse inimese rääkimist tehnika kahjuks üle ei mängi," lisas pedagoog.

Meeri sõnul on paratamatult muutunud käeliste oskuste vajadus. Isegi kui aastaid tagasi oli kampsuni kudumine iseenesest mõistetav, valmistab nüüd õpilastele raskusi pisikese tööproovi kudumine. Meeri mõistab, et kuigi tänapäeval ei pruugi olla vajadust kampsunite kudumiseks, peab tähelepanu pöörama aju arengule.

"Neil ei kuku mitte vardad käest ära, vaid nad ei saa aru, mida nad ühe või teise silmusega peavad tegema. Need on kaks ise asja. Nad ei ole mitte manuaalselt võimetud, vaid nende aju üldse ei võta," rääkis Tiina Meeri ja lisas, et kui õpilaste ajusid treenida, muutuvad juba keerukamana näivad ülesanded lihtsamaks.

Veel rääkis õpetaja saates enda mõjutajatest ja inspiratsiooniallikatest. Enda lemmikteosena tõi Meeri välja Ado Vabbe maali "Seine'i jõgi". Tulevikus on Meeril soov külastada hiljuti avatud Edvard Munchi muuseumi. "Meil on koroona aeg ning minul on vanus, et ma seda reaalselt teeksin, aga mõtteliselt ja hinges tahaks kangesti minna." Samuti on Meeri soov külastada Egiptuse muuseumi.

Toimetaja: Lisete Tagen, intervjueeris Kaja Kärner

Allikas: "Kajalood"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: