Organisatsiooni Vaimse tervise ja heaolu koalitsiooni juht Ott Oja selgitas "R2 Pulsile" üksilduse ja üksinduse vahet. "Üksildus on üksi tundmine ja üksindus üksi olemine," rääkis Oja. Tema sõnul otsibki inimene vahel üksindust, et oma mõtetega üksi olla, asju läbi mõelda või millessegi süübida. "Üksindus on objektiivne üksi olemine ja ei pruugi üldse olla negatiivne ega seotud üksildustundega."

Üksildus on aga mehe sõnutsi sotsiaalsete kontaktide puudumine, mida inimene eluks vajab. "Seotustunnet nimetatakse üheks inimese baasvajaduseks. Kui meil seda pole ehk oleme üksildased, siis ei saa me edukalt toimida," rääkis Oja.

Enim tunnevad üksildust noored ja vanemaealised. Kuigi õpilastel on koolis pidevalt inimesed ümber, võivad neil seal puududa tähenduslikud kontaktid - sõbrad või usaldusisikud. "Üksildus taandub sellele, kas meil on usaldatavad suhted teiste inimestega."

Ka sotsiaalmeedia on inimeste vaimses tervises mitmetahuline väljakutse. Ehkki see annab võimaluse kontakti hoida, soodustab see Oja sõnul palju pinnapealset kontakti. "Palju sisulisem on inimesega otse, näost näkku või telefonis rääkida."

Üksildust aitaks vähendada sotsiaalsete oskuste õpe, mida üritatakse koolidesse juurde tuua. "Kui õpime paremini teistega suhtlema ja neid kuulama, siis saame üksildust vähendada," tõdes Oja. Mehe sõnul on üksildus end taastootev nähtus - sellega on seotud suur usaldamatus teiste inimeste suhtes. "Kui tunneme end sotsiaalses keskkonnas üksildasena, siis liigume nagu kahtlases agulis, kus peame igaüht kartma ja kogu aeg selja taha vaatama," rääkis Oja.

See tekitabki usaldamatust, mis viib lõpuks kontaktide vältimiseni. Sellest nõiaringist väljapääsuks tasuks Oja sõnul mõelda, kuidas tulla toime emotsiooniga, mis inimest siis valdab. "Tasuks mõelda ratsionaalselt läbi, et kas tõesti peaks igat inimest tänavalt kartma."

Vaimse tervise mess toimub virtuaalselt 10. oktoobril.