Kuigi kokku on ta saatesse saatnud umbes 5700 küsimust, siis paljud neist siiski saatesse ei lähe. Praeguseks on Laumetsa küsimusi raadioeetris kõlanud kaks vähem kui 1500 tükki. Kogemust tal jagub.

"Eesmärk ei ole teha raskeid küsimusi, vaid see, et need pakuksid huvi ja arutelu," märkis Laumets "Ringvaatele". Samas ei piirdu ta ainult küsimustega. Ta on "Mnemoturniiri" ilmselt põhjalikumalt arhiivinud kui Eesti Raadio ise. Kogu "Mnemoturniiri" ajalugu on tal käsikirjaliselt arhiivitud kaustadesse, kus sisaldub üle 30 000 küsimuse.

"Aja jooksul talletad ja kui aega saad, siis kirjutad." Praegu ei ole mahakirjutamisega probleeme, kuid enne järelekuulamise aega tuli saated makile lindistada.

Huvi mälumängu vastu tekkis Laumetsal juba 20. eluaastates ja tänu ajakirja Noorus kaaskandega Pähklipureja. "See on parandamatu haigus, mis ei allu ühelegi ravile."

Laumets on "Mnemoturniiri" kuulanud selle esmasest eetrisseminekust 1967. aastast saati, tema enda esimene küsimus on aastast 1968, kui ta küsis, millise riigi pealinn asus maailmas kõige kõrgemal.

Ta tõdes, et ise ta ei pruugi osata kõigile neile 5700 küsimusele vastata, mis ta aja jooksul on koostanud. Teine kord, kui mõni küsimus pole saatesse läinud, on Laumets selle ümber vormistanud ja n-ö liha juurde pannud.

Küsimuste koostamine hoiab meele erksa, tunnistas ta. "Ju ta siis on kasulik."

Laumets on edukas mälumängur ka väljaspool "Mnemoturniiri". Tema medaleid ja karikaid ei jaksa kokku lugedagi. Võimsat arhiivi ei hoia mees ainult endale ja on "Mnemoturniiri" küsimustest koostanud lausa kolm raamatut. Üliõpilasena õnnestus tal korra ka "Mnemoturniiri" tarkade klubi vastu võistelda.