Tegevusnõustaja: vaimse tervise alast teadlikkust on vaja tõsta just muukeelsete hulgas
Esmaspäeval tutvustasid sotsiaalministeerium ja Milton uuringut, kuidas Eesti inimesed suhtuvad vaimse tervise häirega inimestesse. Psüühikahäirega inimeste tegevusnõustaja sõnul näitab uuring, et teadlikkust on vaja tõsta just muukeelsetes kogukondades.
Vaimse tervise häirega Peeter Teder, kellel on diagnoositud skiso-afektiivne häire, kuulub psüühikahäirega inimestele mõeldud Haabersti klubimaja liikmete hulka, kus ta on juba neli aastat teinud koostööd tegevusnõustaja Sander Valguga.
"Koostöö ei ole nii, et mina olen juhendaja ja tema on klient, vaid meil on kõik kolleegid. Tema on liige, me oleme n-ö koostööpartnerid. Taastumine käibki külg külje kõrval töötamisega. Tihti liikmed toetavad hoopis töötajaid ja vastupidi.
Sotsiaalministeeriumi ja Miltoni tehtud uuringu tulemusi kommenteerides märkis Valk, et need on üpris positiivsed ja tõstis eriti esile noorte inimeste teadlikkust. Samas näitab uuring, et suur osa inimesi on selle teema osas neutraalsed.
"Nemad võib-olla ei arva sellest midagi ega tea sellest eriti palju. Järeldus on, et teha tuleks võimalikult palju teavitustööd, eriti just muukeelsetes kogukondades. Tähtis on see, et iga inimene leiaks oma väärtusliku kogukonna."
Valk tõi välja, et vastupidiselt levinud arvamusele ei ole vaimse tervise häirega inimesed alati ohtlikud või lärmakad. "Peetriga aastaid koostööd teinuna võin öelda, et ei olnud olukordi, kus ma kardaks. Ma võtan teda kui kolleegi."
Ta märkis, et sageli just tõmmatakse afektiseisundis sissepoole ja see on ka hetk, kui sellele tuleks tähelepanu pöörata.
Teder märkis, et on kokku puutunud nii koleda kui ka julma suhtumisega, kuid viimasel ajal ta kokku puutunud mitmete inimestega, kes on rõõmsad ja avatud. Ta lisas, et ootab, et temaga suheldaks täpselt nii nagu kõigi teistega.
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Marko Reikop
Allikas: "Ringvaade"