Aleksejev ja Svirgsden rääkisid Vikerraadio "Huvitaja" saates, et on esimesed ajakirjanikud maailmas, kes saavad öelda, et käisid pärast sõda nii siin- kui sealpool rindejoont.

"Ma tean, et BBC näiteks saatis kuskil veebruaris ühe võttegrupi Armeenia poolele ja teise võttegrupi Aserbaidžaani poole," selgitas Aleksejev, et Aserbaidžaan tegelikult keelab ebaseaduslikult okupeeritud alal käinutel riiki sisenemise.

Esimest korda käisid mehed sündmuskohal sõja ajal, teist korda vaherahu väljakuulutamisel ning kolmas kord sõideti juba nii Armeeniasse kui ka Aserbaidžaani, kuid Mägi-Karabahhi neid enam ei lastud.

"Sõja ajal oli lootus inimeste silmis olemas, õhkkond oli natukene positiivsem kui pärast sõda juba," vahendas Svirgsden Armeenia poolelt nähtud emotsioone. "Siis inimestel sära puudus, gaasi-elektrit, midagi sellist polnud – see oli juba väga masendav."

"Inimesed olid valmis kannatama," lisas Aleksejev, "aga kannatama just võidu nimel." Kui tuli kaotus ja suur osa armeenlaste kontrolli all olnud territooriumist kaotati, ei mõistnud ka inimesed enam, mille nimel nad kannatasid. "Istusid keldrites, kaotasid 5000 meest, ei tea, kui palju tsiviile veel – muidugi nad on frustreeritud. Nad pole kunagi sellises olukorras olnud."

Sõja keskel filmides tuli ette mitmeid eluohtlikke hetki ning oli ka väliskolleege, kes tagasi enam ei tulnudki. Kristjan Svirgsdeni sõnul tajusid nad tõelist ohtu alles siis, kui adrenaliin juba vaibunud oli ning nad ise turvalises paigas jälle.

Keeruline oli leida paiku, kus oleks piisavalt ühendust, et "Aktuaalsele kaamerale" materjali saata või otse-eetrisse minna. Õhtuti vaadati Aleksejevi sõnul materjali üle ja leiti koos, et kaadrid on väga hea, granaadid kukuvad, kuid kas see oli ikka kõike seda väärt, et seal kõhuli poris roomata? Oli üks prantsuse Le Monde'i ajakirjanik, kes jäi valel hetkel püsti ja ei heitnud pikali. "Tema keha alumisest osast sai põhimõtteliselt hakkliha," sõnas Aleksejev. Oli ka ajakirjanikke, kes said surma ja haavata tankimiinide otsa sõites.

Aleksejevi sõnul oli filmi tegemisel kaasa löönud meeskond oma tegevuses siiras. "Me tahtsime näidata seda, mida me nägime ja meile tundub, et see on tähtis info. See film ei ole halb, see on aus ja ma arvan, et see on peamine pluss," iseloomustas Aleksejev.

"See on meie maa" esilinastub neljapäeval ühe seansina kinos Artis ning on kõigile huvilistele nähtav esmaspäeval, 4. oktoobril kell 22.15 ETV-s.