Toiduajaloolane: koos kvaliteetse majoneesiga jõudis eestlaste toidulauale kartulisalat

Foto: ERR

Toiduajaloolane Anu Kannike sõnas, et kui alates 1930. aastatest oli eestlaste peolaual alati rosolje, siis 1960. aastatel hakkas vähehaaval jõudma sinna ka kartulisalat.

Kannike selgitas, et 1960. aastatel tegi Eesti toiduainete tööstus suure hüppe edasi. "Tulid müügile sellised produktid nagu Põltsamaa kange sinep, kvaliteetne majonees või paljudele keskealistele nostalgiat pakkuv Põltsamaa tuubimarmelaad," ütles ta ja lisas, et marmelaad Kosmos jõudis poelettidele 1965. aastal. "Sellised tooded laiendasid valikuvõimalust, samas muidugi tõusis inimeste elatustase."

"Murrang oli see, et kodustele peolaudadele jõudis rosolje asemel kartulisalat," mainis ta ja lisas, et rosolje oli võidutsenud alates 1930. aastatest. "Just tänu heale majoneesile, millega sai teha majoneesi ja hapukoore kastet, tuli ka kartulisalat."

1960. aastatel laienes ka jookide valik. "Poodides laienes nii limonaadide kui ka mahlade valik, kindlasti juuakse kohvi ja teed, aga veel üsna palju juuakse ka viljakohvi, oakohv tuleb pisut hiljem," mainis Anu Kannike ja rõhutas, et teedest oli tol ajal saadaval pigem hea must Gruusia tee.

Järgmisel kümnendil drastilisi muutuseid ei ole. "Juhtub aga see, et defitsiit hakkab endast rohkem tunda andma," sõnas ta ja mainis, et kui 1960. aastatel olid riiulid täis erinevat sorti vorste, siis 1970. aastatel hakkas nomenklatuur vähenema. "Tekivad pikemad poejärjekorrad, kuid samas sellised moetoidud, nende hulgas näiteks kohvikust Tuljak hoo sisse saanud einevõileib, mida söödi peenelt noa ja kahvliga."

Samuti said tol perioodil armastatuks ka tikuvõileivad, mis jõudsid isegi kodusele peolauale. "Jookide puhul andis samuti defitsiit endast märku, õlut ei saanud iga hetk osta, aga Žiguli õlut ikkagi üldiselt kätte sai," selgitas toiduajaloolane ja lisas, et samas tegid mitmed kolhoosid marjaveine. "Hästi palju joodi ka valget viina, see oli kindel puhas peojook, mis ikka oli laual."

1980. aastatel kahaneb poodides vorstide valik veelgi ning neid jääb valikusse vaid paar sorti. "Vorstikaste on üks päris hea lahendus sellele," ütles ta ja kinnitas, et toidulauda mõjutas tol ajal ka see, et liha oli vähe. "Seetõttu viidi juba 1976. aastal sisse üleliiduline kalapäev, mille raames tuli erinevates restoranides ja sööklates serveerida neljapäeviti kala, aga see ei olnud meie kodumaine kala, vaid pigem külmutatud tursk või kaugelt ookeanist toodud."

"Tol ajal muutusid toidu kvaliteet ja maitsed pigem kehvemaks," nentis ta, lisades, et magustoidud olid läbi nende aastakümnete küllalt traditsioonilised. "1960. aastatel magustoiduvalik laienes, kuna suhkur lõpuks ometi muutus täiesti vabalt kättesaadavaks, varem olid suhkrusabad."

"1990. aastate algus on suur kitsikuse ja talongide aeg kuni rahareformini, aga pärast seda tulevad meile maailma maitsed ning me õpime segama oma kohalikke toite eksootiliste roogade, küll tulevad Hiina toidud ja Itaalia pitsad," tõdes Kannike.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: