Eesti maaülikooli veterinaaria ülemarst Aleksandr Semjonov rõhutas protseduuride alguses, et tegemist on üliohtliku loomaga, kes võib anesteesias üles ärgata. Kui see peaks juhtuma, tuleks kõik tegevused pooleli jätta ja rahulikult ruumist lahkuda. "Tõenäosus selleks on väike. Nagunii on nad pooluimased ja me suudame seda olukorda kontrollida," rääkis arst saates "Osoon".

Kuna šimpansid vabatahtlikult tervisekontrolli ei tule, siis tuli kõigepealt ette võtta nende uimastamine. "Šimpansite uinutamine on väga huvitav protseduur, sest nad saavad aru, mida nendega tehakse. Mõni peidab end ära. Quincy näiteks kallistas teist looma," sõnas Semjonov.

Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloog ja Tartu kiirabi töötaja Veronika Reinhard ütles, et ühelt poolt jälgivad anestesioloogid looma ja vaatavad, et tema elulised näitajad oleksid korras. "Teisalt oleme kiirabi töötajatena kohe valmis abi andma, kui midagi peaks juhtuma looma või inimesega."

Tema sõnul on šimpans inimesega väga sarnane. "Suurim erinevus on see, et šimpans ei räägi ja talle ei anna asju selgeks teha. Samas on ta kindlasti õpetatav," ütles Reinhard. See ongi põhjus, miks ka inimese arstid tervisekontrolli jaoks appi kutsuti - ahv on inimesega rohkem sarnane kui teiste loomadega.

"Eks hirmutav ongi see, et šimpans on väga agressiivne loom. Veidike on hirm, kas anesteesia on piisavalt sügav," rääkis naine. Et loomapatsiendi hapnikusisaldust mõõta, tuli Reinhardil käsi šimpansi suhu panna, mis talle samuti hirmutav tundus.

Veterinaarkardioloog Laurent Locquet tuli eestlastele appi Belgiast. Tema igapäevased patsiendid on hoopis koerad ja kassid. "Šimpansite südame uurimisel järgin inimese südameuuringute protokolli, sest nende rindkere ehitus erineb kasside ja koerte omast, kelle puhul järgitakse teistsugust protokolli," selgitas arst.

Ka Locquet tõdes, et šimpansi anatoomia on täpselt sama nagu inimesel ja paljuski kannatavad nad samasuguste haiguste all nagu inimesed. "Südame löögisagedus on väga sarnane inimese omaga," ütles mees.

Kardioloog vaatles südant mitmest vaatenurgast, järgides kindlat mustrit. "Annan hinnangu kõigile südame struktuuridele, kiirustele, rõhkudele. Vaatan, kas mõni klapp lekib."

Arsti sõnul on just südamehaigused peamine surmapõhjus tehistingimustes elavatel šimpansitel. Näiteks võib raske hingamine või pidev väsinud olek viidata südamehaigusele. "Nagu inimestel, saab ka metsloomadel teatud südamehaigusi ravida, et pikendada nende eluiga ja parandada elukvaliteeti," ütles Locquet. Loomaaia šimpansite südamed paistsid õnneks igati normaalsed, kui välja arvata pisike klapileke. "See on väga tavaline nii inimestel kui šimpansitel," selgitas arst.

Aleksandr Semjonovi sõnul on sellistel tervisekontrollidel mitu eesmärki. "Esiteks teame nüüd, kas meie loomad on terved ja mida nende puhul tulevikus oodata. Teisest küljest saame me ise kogemusi ja teadmisi, sest mida rohkem me vaatame, seda rohkem oskame võrrelda tervet ja haiget looma."