Märt Pius: kõige suurem probleem lapsevanemaks olemise puhul on enda ego
Näitleja ja kahe lapse isa Märt Pius tõdes Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...", et lapsevanemaks olles on üks suurimaid probleemiallikaid iseenda ego. Tema sõnul ei aja närvi lapsed, vaid hoopis tunne, kui mõne olukorraga toime ei tule.
Märt on saates "Käbi ei kuku..." ema Nelliga, kes sündis perre, kus oli neli õde. Ta ise on aga ema neljale pojale: firmajuht Rinel, sõjaväelane Raino Andre ning kaksikutest näitlejad Priit ja Märt.
Suur osa Märdi meenutustest kõlasid "meie" vormis, sest ta rääkis ka venna Priidu eest. Kõike tehti koos. Identsed kaksikud Märt ja Priit on elu jooksul parajalt segadust tekitanud. "Arstide juures läksid nad sassi, kui beebid olid, et keda oli juba vaadatud ja keda mitte," meenutas ema Nelli. "Isagi pesi ühte poissi kaks korda."
"Nad ei vaevagi end sellega, et vahet teha ja mina ise ei vaeva ka end sellega eriti," rääkis ema ja tunnistas, et ajab isegi vahepeal poisid sassi. "Siis ütleb kumbki natuke pahase häälega, et ma olen ju Märt või ma olen ju Priit."
Sellega, et inimesed neil vahet ei tee, on Märt praeguseks rahu teinud. Üleüldiselt pole nad vennaga elu jooksul oma sarnasust ära kasutades liialt suuri trikke teinud. "Me katsetasime küll sõpradega, aga sõbrad said väga kiirelt aru," meenutas Märt. "Oleme seda väga vähe teinud ka nagu teadliku otsusena, et nüüd mängime vingerpussi. Paha tunne oli sees seda tehes ka."
"See on see isast tulnud iseloomujoon, et ei ole ilus panna teist inimest piinlikku olukorda, et see pole õige," lisas ema.
Isa kaotasid kaksikud üpris noorelt. Märt nendib, et nüüd enda lastega tegeledes tajub endas jooni, mida isast mäletab. "Lisaks nägime paar kuud tagasi videot, kus ta peal oli. Seda oli huvitav ja kummaline vaadata, sest enam ei mäletanud, milline ta hääl oli ja milline ta kujuna oli," rääkis Märt ja lisas, et mäletab isa helge natuurina.
Politseinikuna töötav isa oli poegadele kui kangelane ja hea eeskuju ka ema arvates. "Kui oma poegi vaatan, siis on nad isalt selle saanud, et otseses ja kaudses mõttes ei lähe nad vales kohas üle tänava," rääkis ema Nelli. "Neile on väga selge, mida tohib ja mida ei tohi. Üldtõekspidamised on neil sees ja nende vastu nad ei eksi."
Märt nentis enda kasvatust ja lapsepõlve meenutades, kui oluline oli toetus kodustelt. "Mulle tundub, et see on kõige tähtsam asi, et kodust peab tulema see tunne kaasa, et kui oled täiesti ummikus ükskõik millega elus, siis koduuksed on alati avatud ja kodu on koht, kuhu saab minna ja kuhu võib ka ilma konfliktideta pöörduda. Selle olemasolu ja lahtiste uste metafoor on tähtis ja alati meiega kaasas olnud."
Kahe lapse isal Märdil on olnud laste kasvatamisega seoses omad taipamised. "Kõige suurem probleem lapsevanemaks olemise puhul on enda ego. Lapsed ei aja kunagi närvi. Ajab närvi see, kui sa ei saa olukorrast aru või et sa tegelikult ei tule toime. Selle peale ärritud," tõdes mees.
"Pigem on lapsevanemaks olemise puhul oluline tegeleda omaenda ego alla surumisega, et olukord oleks nii nagu laps seda näeb ja soovib, mitte nii, nagu sina seda näed või soovid," arutles Märt. "Kui selle ära lahendad ja iga kord suudad teadlikult seda vaadata, siis tundub, et nende laste kasvatamise puhul polegi muid väljakutseid. Tuleb olemas olla, mängida palju ja päriselt osa võtta lapse elust."
Toimetaja: Kaisa Potisepp
Allikas: "Käbi ei kuku...", intervjueeris Sten Teppan