Vabakutselised teadlased pigistasid korraga 200 sidrunist volte välja

Video: ERRFoto: ERR

Eesti vabakutseliste teadlaste akadeemia liikmed viisid "Ringvaate" stuudios läbi eksperimendi, mille eesmärk oli 100 poolitatud sidrunist võimalikult palju volte välja pigistada. Katse käigust õnnestus kätte saada veidi üle 140 voldi.

Eesti vabakutseliste teadlaste akadeemia eestvedaja Karl Kristjan Kits selgitas, et akadeemia sai alguse tänaseks juba kümmekond aastat tagasi. "Olime kunagiste koolikaaslastega Tartu kesklinnas, käisime Teadlaste Öö festivali üritustel ning õhus oli teaduse hõngu," tõdes ta ja lisas, et seetõttu tekkis mõte küsida inimestelt raha. "Panime mütsi maha, ütlesime, et oleme teadlased ning vajame pipettide jaoks annetusi, kuid me ei arvestanud, et me raha ka saame, tunni ajaga oli kuskil 50 eurot kogunenud."

"Me tundsin, et ei saa seda raha lihtsalt endale võtta, vaid peame selle eest ka reaalselt midagi rahvale pakkuma, aasta pärast tegime oma esimese teadusteatri," selgitas Kits ja lisas, et esimene etendus läks väga hästi. "Me tegime seal tuld, tossu ja kõike muud, tol korral ümbritses meid kuskil 300 inimest."

Guinessi rekord, mida nad püüavad sel aastal purustada, on see, et tuleb puuviljadest mõõta välja võimalikult palju volte. "Eelmine rekord kuulub taanlastele, kes mõõtsid 2020. aasta jaanuaris välja 1521 volti, loodame sel aastal seda ületada, kui ühendame omavahel umbes 2500 kuni 3000 sidrunipoolt," selgitas ta ja mainis, et "Ringvaates" toimus väike soojendus, õige Guinessi rekordi purustamise katse toimub reedel Tartus Toomkiriku varemetes.

Katse jaoks lõigati 100 sidrunit pooleks ja ühendati 200 sidrunipoolt omavahel. "Üks sidrun peaks andma 0,7 kuni 0,9 volti, seega selle katse käigus võiks tulla umbes 150 voldi kanti," tõdes ta ja lisas, et eriti mõistlik elektri tootmise meetod see siiski pole, kuna volte on küll palju, aga võimsust vähe. "On näiteks välja arvutatud, et auto käivitamiseks läheks vaja umbes kuus miljonit sidrunit."

"Igas sidrunis on üks nael, mis on tsingist ja teine elektrood, mis on vasest," mainis Kits ja selgitas, et kahe metalli pealiskihtidel tekib redoks-reaktsioon, kus ühel metallil on elektronide puudujääk ja teisel ülejääk, nii levibki see elekter edasi."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: