Seenelised käivad Loodusmuuseumis oma saaki kontrollimas
Seenemürgistuste arv pole sel aastal kasvanud, kuid paljud ajavad siiski mürgiseid seeni söögiseentega segamini. Seeni käiakse tuvastamas ka iga-aastasel Loodusmuuseumi seenenäitusel.
Proua Margot tõi näitusele karbiga kontrolliks Vääna-Jõesuust korjatud seeni, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Need suured, pontsakad on roosad kärbseseened ja siin on nüüd see väike üllatuse koht, et roosa kärbseseen on söödav kärbseseen. Tuleb kupatada ja kindlasti ei tohi seda kellegagi segi ajada. Ja kuna see roosa värv on siin nii hästi näha, siis ega ta segi ei lähe ka," selgitas seenenäituse kuraator Loore Ehrlich.
"Ma sõin ka eile õhtul - väga hea maitsega ja lõhnab ilusasti. Keedad ära, siuke limane," ütles Margot.
Ehrlich rääkis, et mürgistel seentel pole halba lõhna ega maitset, seega selle järgi otsustada ei tohiks ning seent määrates tuleb vaadata kübarat alt ja pealt ning seenejalga kogu pikkuses.
Ehrlichi sõnul aetakse enamasti omavahel segamini suurt sirmikut ja mürgist püramiid-soomussirmikut, millel on lühem jalg ja kübar täis terava otsaga täpikesi.
Suurel sirmikul on lauged ja suuremad soomused. Seda on segamini aetud ka surmavalt ohtliku rohelise kärbseseenega. Segi aetakse ka metsšampinjoni ja valget kärbseseent. Ehrlich selgitas, et kärbseseene jalg lõpeb suure koti või tupega.
"Haiglast ikkagi konkreetselt on saadetud sellel sügisel näiteks kaks korda foto. Raviarst saadabki mulle foto, et saada aru, kuidas ta seda patsienti peab hakkama ravima. Ja siis on see olnud kaks korda valge kärbseseen," sõnas Ehrlich.
Eluohtlike mürgistustega, näiteks valge või rohelise kärbseseene söömise tõttu on mürgistuskeskuse infoliinilt 16662 sel aastal abi küsitud 13 korda.
"On üsna tavapärane, kui on olnud hästi pikk ja kuiv ja kuum suvi, siis riisikad, isegi kui nad on tehtud nii nagu peab, tekitavad inimestel seedetraktiärritusi. Ja kolmas teema on, et kui tarvitatakse koos alkoholi ja seeni, siis teatud seentega koos alkoholi ei tohi tarvitada," selgitas terviseameti mürgistuskeskuse juht Mare Oder.
Mõned inimesed ei talu üldse seeni ja alla kolmeaastastele neid anda ei tohi. Mürgistuse kindlaks tegemisel uuritakse, millal helistajal halb hakkas.
"Kas hakkas kohe pärast seenetoidu söömist poole tunni-kahe tunni jooksul, siis võib eeldada, et tegu on seedetrakti ärritavate seentega. Mida tuleb tähele panna, et eluohtlikud seened - nende puhul iiveldus hakkab neli kuni kuus tundi hiljem," ütles Oder.
Ta lisas, et seened tuleb valmistada samal päeval ja soojendada seenetoitu ei tohiks.
Toimetaja: Merili Nael