Tartlased, kes päeval täitsid tudengi, füüsikaõpetaja või näiteks IT-arendaja rolli, on õhtul asunud Ülejõe pargis muinasaja muusika saatel üksteisega viikingi kombel võitlema. Viikingivõitlus pole lihtsalt üksteise peksmine metallrelvadega, vaid spordiala, mis vajab strateegilist mõtlemist ja psühholoogilist mängu vastasega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mis minule siin meeldib, on see et me võitleme oma lõbuks. Meil ei ole kohtunikke, isegi suurematel võistlustel, vaid see on härrasmehe sport. Kui mina tunnen et sain pihta, siis ma ütlen jah ja annan alla," viikingikehastajate grupi Eistulfarnir treener Reino Einmann.

"Viikingivõitlusega meil on kahte erinevat stiili, ida stiil ja läänestiil. Meie oleme ainuke grupp kes teeb lääne stiili, kus me ei löö inimest vastu pead ja ei löö täie jõuga," lisas ta.

Viikingiks kehastumine ei tähenda aga ainult võitlust. Nii tegelevadki siit mitmed ka sepanduse, puutöö või nahatööga.

Ajaloolise viikingi kehastaja Silver ütles, et enamus võitluses kasutatavaid kiivreid ja kilpe on ise tehtud.

Võitlustrennid toimuvad kaks korda nädalas ja ilusa ilmaga muidugi õues, et ka mööduvatele linlastele pakkuda tagasiviset muinasaega. Viikingiajal võis võitlus lõppeda surma, tõsise vigastuse või näiteks orjaks sattumisega.

Praegu on õnneks mõõgad piisavad nürid, et kõige hullem mis saab juhtuda, on väike sinikas.