Moskvast pärit muusik Stanislavski Bulganin jõudis Eestisse esimest korda 2007. aastal ja on nüüd siia jäänud. Ta tõdes, et talle suure linna elu ei sobi. "Kui väikese hubase Tallinna enda jaoks avastasin, siis sain aru, et nii saab ka elada," rääkis ta. "Olen suhteliselt introvertne inimene, mul on vaja oma ruumi. Suured linnad... Olen elanud ülikooli ajal Pariisis, Barcelonas, mulle meeldivad suured linnad, aga elada ma seal ei tahaks."

Bulganin räägib mitmeid keeli, selgeks on saanud ta eesti keelegi. "Eesti keel on keeruline, aga mulle kleepus see kergelt külge. Eesti keel meeldib mulle, mulle meeldib selle kõla, sellepärast läkski lihtsalt."

Tema kõige hiljutisem muusikaprojekt on album "Tütrega restoranis" ansambliga Jäääär, kus on armastatud eestikeelsed lood lauldud hoopis vene keeles. Plaadilt leiab näiteks venekeelse versiooni Vaiko Epliku "Soorebastest" ja kaks Aapo Ilvese lugu. "See oli eelkõige kink minu tütrele, 7-aastasele Marile," ütles Bulganin.

Plaadi nimilugu on tõlge Juhan Viidingu teosest "Pojaga restoranis" ja Bulganini jaoks tähendusrikas, sest tõlge sündis, kui mees veel imikueas tütrega pargis jalutas. "Kui midagi teha pole, siis hakkad tõlkima. Siis tuli nii hea tõlge, et hakkasin isegi nutma," meenutas ta.