"Täitsa ilus," tõdes kolhoosimaja endine elanik Maila Lehtmäe ja tõi välja, et näiteks ahi oli tal täpselt samasugune. "Kolisin sellesse korterisse 1966. aasta jaanuarist ja 1969. aasta jaanuaris kolisin ära," selgitas ta ja mainis, et 1965. aastal lõpetas ta Türi loomakasvatuskooli ja läks sealt kohe edasi kolhoosi tööle. "Türilt saingi karjabrigadiri ja kunstliku seemendaja kutsed, Järvesalus olin ma karjabrigadir."

Algselt oligi see maja ehitatud Valgamaa Järvesalu kolhoosi töötajatele. Kaks aastat tagasi koliti maja tükkide kaupa vabaõhumuuseumisse ja pandi uuesti kokku. Maja neli korterit esindavad nüüd eri aastakümneid ja annavad muuseumikülastajale aimu maainimese argielust.

"See on hämmastav, kui palju meie juurde tullakse, kui ma ei eksi, siis kolme kuuga on kolhoosimajast 18 000 inimest läbi käinud," sõnas kolhoosi korterelamu perenaine Sirje Vahtramäe ja mainis, et palju on selliseid inimesi, kes teavad selle maja algset asukohta või tunnevad pereliikmeid. "Majale lisab vürtsi see, et me lubame ka kappe avada, pool emotsiooni ongi suletud uste taga peidus, mida saab siis avada."