Näiteks Kaubamaja ja Viru keskuse vahel on teemärgistus, mis Gonsiori tänaval on liikluse keskel, jõudnud jalakäijate rajale, kuhu on jalgratturitele jäetud üsnagi avar ruum, umbes kaks meetrit ja 20 sentimeetrit.

Inimesed, kellega "Ringvaade" tänaval kõneles, tõdesid, et lahendus, kus ratturitele on jäetud kaks meetrit ja jalakäijatele seal kõrval 30 cm, ei ole kindlasti õige lahendus ja samuti ei ole rattateede värv see, mis ta peaks olema.

"Kindlasti peaks olema midagi rahulikumat, ja nii suurt tsooni võtta jalakäijatelt ära ei ole õiglane, sest jalakäijaid on suhteliselt väga palju, aga jalgrattureid on harva," märkis jalakäija Helju, kes usub, et ühest meetrist laiusest aitaks jalgrattateele küll.

Rattasõitja Siim ütles, et hakkab rada kasutama küll, sest ta on varem saanud bussi ja ratta ühisrajal bussilt löögi. "See on parem lahendus kui eelmine, aga meil ei ole lihtsalt teistel liiklejatel, jalakäijatel harjumust neid tsoone eraldi kasutada."

Samas märkis ta, et on kahju, et seda on tehtud aeglaselt, venitades ja jupikaupa. "Näed, et kuskil on midagi valmis saanud, aga see ei ühendu veel eelmiste asjadega ära. Aga loodetavasti need inimesed, kes teevad häält ja kõnelevad sel teemal, panevad asja vaikselt liikuma."

Ta tõdes, et tee on maalitud sinna, kus on niigi ruumi vähe. "Meil on Tallinnas nii suured laiad autode magistraalid, et asi ei ole autodelt ruum ära võtta, vaid et ta tekitaks ohutu uue ruumi liikumiseks." Praegune lahendus ohutu tema hinnangul ei ole.

"Kõik need koos jalakäijatega sebrade ületamised, äärekivid, mis sulle tee peale jäävad jne. Punane joon paistab ilus, aga tegelikult on kohtumiskohad väga problemaatilised," märkis Siim.

Novikov: see on maailma parim praktika

Kui varasemalt oli liikluses rattur ja auto põhiline konfliktikoht, siis sel suvel on omavahel suures konfliktis tõukerattur ja jalakäija, tõdes Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

Ta selgitas, et põhiprobleem ongi olnud see, et kui ei ole selget tähistust, siis käivad inimesed tõesti rattarajal ja ratturid vaatavad, kust mahuvad ning on sunnitud tegema slaalomit.

"Kohati see slaalom neil ka ei õnnestunud. Tänase märgistuse eesmärk ongi anda selgem signaal, et siin on ühele mõeldud sõiduruum ja teisele mõeldud ruum," lisas Novikov ja lisas, et rattakasutus on Tallinnas tõepoolest kasvanud.

"Seda on keeruline hinnata, kui palju, aga see on kasvanud kiiremini kui me oleme prognoosinud ja seetõttu üritame kiirete lahendusega luua keskkonda, mis on turvalisem."

Ta usub, et jalakäijad peaksid olema rohkem rahul sellega, kui igaühele on oma piiratud ruum.

Mõnedes kohtades rattateed nagu polekski – punane rattatee jätkub mitu meetrit eemal kõnnitee asemel hoopis eraldi sõidureana autode ja busside kõrval. Novikov selgitas, et nendes kohtades on värv otsa saanud. "Värvimistöid tehakse jooksvalt."

Pärast punast tähistust sõltuvalt asukohast paigaldatakse ka pollarid või helkurid – lahendused on igal pool eripalgelised.

Igale teele Tallinnas siiski punast rattateed ei võõbata. "Põhiline on kõige ohtlikumad kohad ja südalinn," ütles Novikov ja lisas, et tegemist on maailma parima praktikaga, mis pärineb Tallinna rattastrateegiast.