Eesti ultrajooksja osaleb Ungaris kuue päeva jooksul

Ultrajooksu üks ala on kuue päeva jooks. Ungaris sel neljapäeval algaval võistlusel on stardis ka üks eestlane – idavirulane Aet Kiisla, kes andis ERR-i portaalile enne võistlust väikese intervjuu. Teadaolevalt on eestlastest kuue päeva jooksul osalenud seni vaid üks inimene.
Ungaris Balatonfüredi linnakeses stardib neljapäeval, 2. septembril kell 13 kuue päeva jooks. Kui kaua olete selleks jooksuks valmistunud?
Kui filosoofiliselt vastata, siis kogu elu. Aga kui konkreetsemalt rääkida, siis sellest jooksust 2019. aasta kevadel kuuldes tundsin kohe, et mina pean sinna saama. Esmalt pidin ennast korraldajatele peale suruma, sest 10. korda peetavat üritust taheti teha pidulikult ja üsna elitaarselt. Ainult kutsutud staarid ja püsikunded. Võistlusõiguse saamiseks läks mul pool aastat.
Treener on seda sihti silmas pidades mind juhendanud kaks aastat. Mitu korda lükati võistlust koroonaaja tõttu edasi ja ettevalmistusaeg pikenes. Pole halba ilma heata. Võib-olla olengi nüüd rohkem valmis, kui oleksin poolteise aasta eest olnud.
Internetist tausta otsides selgus, et kuue päeva jooks on ultrajooksu üks vanemaid alasid, milles on maailmameistreid selgitatud juba alates 1879. aastast.
On jah üllatav, et selline ekstreemne spordiala on nii pika traditsiooniga. Algusajal oli see nii populaarne, et müüdi pealtvaatajatele pileteid ja tehti kihlvedusid.
Millised on kuue päeva jooksu reeglid?
Kokkulepitud ajal antakse start ja 144 tundi hiljem on finiš. Mida vahepeal teed, on oma asi. Päeva miinimumdistantsi pole. Kolm korda päevas on korraldajatelt soe söök, muul ajal külmlaud. Iga võistleja eesmärk on läbida kuue päeva jooksul võimalikult palju kilomeetreid.
Mida teate Ungari võistlusrajast ja infrastruktuurist?
Rada on alla kilomeetri, täpsemalt 926,82 meetrit pikk, väga lauge asfalt. Ehitatud selliseks, et oleks kurvid mõlemat pidi. Vahetult raja ääres on kämpingumajakesed, kus puhata saame. Selle ala kogenumad jooksjad ütlevad, et see on selliseks formaadiks parim võistluspaik. Paljudel teistel võistlustel tuleb magada telgis või kuskil võimla põrandal. Ainus oht on ilm, mis võib olla heitlik.
Rahvusvahelise ultrajooksjate DUV andmebaasile tuginedes on varem vaid üks Eesti esindaja kuue päeva jooksul tulemuse kirja saanud. Seal on kirjas, et Kadri Porits jooksis 2000. aastal tulemuseks 537,520 km (ööpäeva keskmine 89,6 km ehk ta läbis 24 tunniga veidi rohkem kui kahe maratoni jagu maad). Naiste maailmarekord on 883,631 km (ööpäevas keskmiselt 147,3 km) ja Euroopa rekord 866,8 km (ööpäevas keskmiselt 144,5). Ungari kuue päeva jooksul on eelmised üheksa aastat jäänud naiste võidutulemused 705 ja 782 kilomeetri vahele. Millise eesmärgiga teie Ungaris starti lähete?
Püüdsin uurida, kes see Kadri on. Tegelikult on ta perekonnanimi Poorits ning 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses tegeles ta Pärnus aerutamisega ja on tulnud sel alal ka Eesti meistriks. Edasi on tema kohta üsna null infot ja mitte keegi, kellelt uurisin, ei tea temast midagi.
Minu A-eesmärk on muidugi uus Eesti rekord. Aga siis on veel eesmärgid B, C, D… Kõige rohkem tahan, et ei peaks pooleli jätma. Tahan lõpus rajal olla.
Algses stardinimekirjas oli Ungari "EMU 6 Day World Trophy" nime kandval võistlusel 111 võistlejat 24 riigist, lõplikus 61 osalejat 18 riigis. Olete kindlasti seda nimekirja vaadanud. Kas oskate kedagi huvitavamatest konkurentidest esile tuua?
Konkurentideks on neid kaasjooksjaid kummaline nimetada. Minu arvates võisteldakse sellistel võistlustel DUV ultrajooksu edetabeliga, mitte omavahel. Igaühel on seal tabelis oma konkurent. Minul on Kadri Poorits.
Aga muidu on võistlejate seas mitmeid põnevaid jooksjaid. Loomulikult kõige huvitavam on USA jooksja Camille Herron, kellele kuulub kõige muu seas ka 24 tunni jooksu naiste maailmarekord 274,118 kilomeetrit. Ta ei varja, et tema suurim eesmärk on püstitada ka kuue päeva jooksus maailmarekord.
Paljudel jooksjatel on stardinimekirjas number ka toetajate reas. Teil on seal real kirjas number 0. Kuidas loodate hakkama saada?
Ei tea. Peab saama. Toetajad on üliolulised, kui on siht mingi väga hea tulemus püstitada. Siis ei tohi aega kulutada millelegi, mida saab teha keegi teine. Samuti võtab toetaja mingil hetkel kogu otsustamise üle, sest jooksja ei tarvitse suure väsimusega olla kõige adekvaatsem otsustaja. Kusjuures sel aastal paluti piirata toetajate arvu.
Olete kindlasti lugenud, aga ka enda jaoks selgeks mõelnud selle, mis võib kuue päeva jooksul kõige olulisemaks saada. Kas see on füüsiline, vaimne või mõni muu väsimus?
Olen lugenud võistluskogemusi ja kuulanud intervjuusid pööraselt palju. Kõik on erinevad. Üsna palju räägitakse magamise strateegiast ja magamatuse mõjudest. Füüsis laguneb paratamatult, tuleb olla tähelepanelik. Vaimselt olevat kõige keerulisem 2.-3. päev.
Ma ise pelgan kõige rohkem ville. Ükskõik, mis jalanõusid kannan, tuleb umbes kuus tundi pärast starti mõni vill ja rikub tuju ära. Täitsa tobe, et lasen end villidest nii palju häirida. Vaja veel harjutada, et ei heituks nii kergesti.
Mida veel on olulist Ungari võistlusel ja kuue päeva jooksul, mida ei oska küsida?
Sageli arvatakse, et ultrajooks on üks suur lõhkumine ja kahjustab tervist. Pikk ja pingutust nõudev võistlus seda teebki, aga trennid on ju mõnusad ja neid ei pea ilmtingimata kole palju olema, eriti kui pole alal maailma tipp. Ultrajooks on teiste distantsidega võrreldes madalama intensiivsusega. Ja mitmepäevastel jooksudel on kõndimine täiesti normaalne asi. Nagu üks pikk matk. Üldjuhul jõuavad võistlusele vaid terved inimesed. Ka sel võistlusel oli nõutud arstitõend.
Kuidas jõudsite ultrajooksuni ja mida loete seni oma paremateks saavutusteks?
Terve kooliaja olin kehalisest kasvatusest vabastatud. Hiljem olen hakanud liikumisharrastusest vaimustuma. Jooksma hakkasin 40-aastaselt. Ultrajooksu olemasolust sain teada ühelt tuttavalt, kes utsitas üht sellist võistlust korraldama. Olen rahul, kuid näen arenguruumi oma 24 tunni jooksu tulemuses 155 km. Sel kevadel üllatasin end 12 tunni jooksus 101,56 km-ga. Üks asi on numbrid, teine asi see vaimustus, mida tundsin nii ultrajooksu ajal kui järel.
Miks ultrajooks teile meeldib?
Mitte miski muu ei pane mind nii särama ja rõõmu tundma.
Ultrajooksuga Eestis elatist vist ei teeni. Millega igapäevast leiba teenite?
Olen Tartu Ülikooli Narva kolledži avaliku halduse õppejõud. Ultrajooksuga elatist ei teeni, aga sponsoritest on abi küll.