"Laps on üks väga hästi disainitud arvutimäng. Kohe, kui sa oled ühe leveli selgeks saanud, siis tuleb järgmine level peale ja ma olen lapsevanematelt kuulnud, et see kestab järgmised 35 aastat. Keeratakse sulle keerukust peale, aga küllap sa selleks hetkeks oled selleks ka valmis, sest sa oled eelmise leveli kõva praktikaga läbinud," märkis Vikerraadio saates "Käbi ei kuku…" Uusberg, kelle peres kasvab alla-aastane tütar.

Ta tõdes, et esimese lapsega tuleb kaasa palju uut ja avastamisrõõmu jagub pikaks ajaks.

"Mu muremõttelennud on saanud juurde uue dimensiooni – muretseda kellegi teise pärast. See on miski, mida ma enne teadsin paberil, aga mitte vahetus kogemuses. See muutus kindlasti on toimunud," sõnas Uusberg.

Andero ema, psühholoog ja dirigent Urve Uusberg tõdes, et on lummav vaadata, kuidas ta pojad oma lastega tegelevad.

"Pööraselt kihvt on vaadata, kuidas nad on oma lastega. Ma näen ju väga palju noori ja tänapäeval on ilus, kuidas kõik vanemad kohe teavad, et armastus on kõige olulisem. Hästi palju soojust on. Ma ei tea, mis meie põlvkonnaga oli, aga mina tundsin end mõnikord kuidagi üksi oma seisukohtades, suhtumises lastesse jne," nentis Urve, kes sai tihti ka teiste lapsevanemate pahameele osaks.

"Ma pälvisin väga palju hukkamõistu, kuna isa jalutas lapsekäruga tänaval. Mis ema see on? See on kohutav, kust me tuleme. See ei ole nõukogude asi, vaid see on ikkagi mingi generatsioonide erinevus," lisas ta.

Ka Andero nõustus, et ajad on muutunud, sest kui tema lapsega tänaval jalutamas käib, ei vanguta keegi selle tegevuse peale pead.

"Ainult üks kord on mul olnud lapsega arsti juures käies olukord, kus üks vanem proua vaatas, kuidas ma oma tütart riietasin ja ütles, et vot kui tore, et meesterahvas oskab," meenutas Andero.