Juss Haasma: oli aegu, kus nutsin end tühjaks ja läksin siis naeratades lavale

Foto: ERR/ Sten Teppan

Näitleja ja meelelahutaja Juss Haasma sattus neli aastat tagasi raskesse mootorrattaõnnetusse. Toimunut meenutades tõdes ta, et pärast seda oli tema elus keeruline periood, ent nüüdseks on ta juhtunuga rahu teinud.

Mootorrattaõnnetus juhtus neli aastat tagasi Tais, mil keegi lõi sõidu ajal Haasma mootorrattal peegli küljest nii, et see Haasmale näkku lendas ja sinna ka armi jättis. Haasma vajutas seejärel pidurit, maandus asfaltile ja ta viidi haiglasse.

"Peale seda laksu kolm-neli kuud mu sisekliima või vaimne kliima oli selline, et ma suudan toime tulla, ma suudan asju teha, ma ei taha jätta midagi pooleli, mis mul too hetk elus projektidena olid. Valu ja mingi asi tahtis mind küll maha tirida, aga ma kuidagi olin sellest üle," rääkis Haasma Vikerraadio saates "Käbi ei kuku…" ja lisas, et peitis oma valu trenni ja töö tegemisse, aga ka alkoholi tarbimisse.

Öösiti ei saanud ta magada, sest õnnetusega seotud küsimused ja emotsioonid ei andnud talle rahu. Muu hulgas mõtles ta ka sellele, mida teised temast arvavad ja esialgne tunne, et ta suudab asjadega toime tulla, oli tasapisi kadumas.

"Siis oli valus moment – selline jõuetu, oli viha, raev, pettumus. Siis minu peegelpilt võttis teistsuguse tähenduse. See tõmbas väga raskeks, väga jõuetuks. Sisuliselt vastu maad," tõdes Haasma. "Mul oli väga valus vaadata iseennast peeglist. Mul oli väga raske leida töödele ja tegemistele tähendust."

Töödega tuli aga siiski jätkata ning Haasma pidi endas leidma jõu naeratuse näole manamiseks ja eluga edasi minemiseks.

"Pärast Taid oli mul küll aegu, kus ma nutsin tühjaks ennast. Nutsin tühjaks ja siis tegin keep smiling näo pähe ja tegin tuurikontserte ja asju, kuni selle hetkeni, kui tekkis jälle soov ennast tühjaks nutta," meenutas Haasma.

Õnnetus ja sellele järgnev periood oli raske ka Haasma lähedastele, kes tema pärast muret tundsid.

"Sellist jõuetuse tunnet oli endal ka, sest sa näed, et kõik peres tahaksid aidata ja tegelikult tead, et sa pead ise sellega hakkama saama. Elad üle, muretsed. Vanemad selleks ongi, et muretseda," rääkis Jussi isa Arne Haasma.

Õnnetusest ja sellega seonduvast ülesaamiseks kulus Jussil umbes aasta või kaks.

"See teekond oli aasta või kaks sõda ja lahingut iseendaga," märkis ta. "Siis tundsin, et see asi enam ei sega mind."

"Arvatakse, et Juss on Rambo välimusega musklis vennike, aga tegelikult on ta õrna ja tundliku hingega inimene," lisas Arne.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Käbi ei kuku..."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: