Eesti kagunurgas on üks väike küla jõe ja korstna vahel – Leevaku. Võhandu jõgi koos hüdroelektrijaamaga on tänu Juhan Smuuli "Järvesuu poiste brigaadile" aastate eest toonud Leevaku külale tuntust kaugemalgi kui Põlvamaal.

Praegu teatakse Leevakut rohkem viktoriinides esineva küsimuse "Kus asub kõige pikema korstnaga saun?" järgi. Nii paelub peagi 100-aastaseks saav punastest tellistest endise tellisikivivabriku korsten möödasõitjate pilke. Mõlemad küla sümbolid annavad aimdust aga sellest, et 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli Leevakul eesrindlik tööstus: sae- ja jahuveski, riidevabrik, telliskivivabrik; vallakeskus, kool, kõrts ja pood. Praegu võib aga Leevaku küla iseloomustada kui kauni loodusega elukeskkonda, kus põimuvad ajalooline pärand ja külakogukonna järjepidev soov ise oma heaolu jaoks midagi ära teha.

Leevaku küla selts asutati 2001. aastal koos külavanema valimisega, aastast 2009 aitab küla ühistegevusi vedada ja rahastust leida küla seltsist välja kasvanud MTÜ Leevakk. Külavanem, küla selts ja MTÜ Leevakk tegutsevad harmoonilise koosluses ühiste eesmärkide nimel. Küla iseloomustavad pikaajaliste traditsioonidega tegevused: 21 aastat järjest on igal suvel sõidetud külaga õppereisile, peetud jõulupidusid, vastlapäevi, perepäevi ning hoitud avatuna hüdroelektrijaama muuseuminurka, lisaks on olema Leevaku küla bänd.