Iseseisev riik oli 1991. aasta maikuus paljudele juba selge siht, aga selleni jõudmise tee ja aeg oli veel täpselt teadmata. Küll aga oli selge, et Eesti ei saa uuesti vabaks üksinda. Meil oli vaja sõpru ja liitlasi välismaal. Eesti edukaim ja lennukaim müügimees oli välisminister Lennart Meri, kelle kohati hoogsad avaldused levisid kulutulena. 

Lennart Meri Rootsi ajalehele intervjuu, milles kinnitas, et Eesti on oma iseseisvuse eest valmis maksma miljard dollarit. "Mäletan sellest loost päris suurt segadust, sest Lennart tõesti sellise intervjuu andis, aga nagu Lennartil tihti oli, siis see miljard dollarit oli ka nagu kujund," rääkis Jüri Luik. "Selge, et meil polnud miljardi dollarit võtta. Mõte oli see, et igasugusel leppel peab olema kasu ka Nõukogude liidule. See tekitas segadust Eestis, et kes volitas pakkuma miljard dollarit, aga see oli pigem poliitiline kujund."

Luik meenutas, et see oli väga suur improvisatsioonide aeg. "Ütleme ausalt, meil erilist ressurssi ei olnud. Ainus ressurss oli see, et pidime end tuntuks tegema ja Meri oli parim Eesti saadik tol ajal, sest ta vastas kõige vähem kujutelmale sellest, milline võib olla  üks liiduvabariigist saabunud tegelane. Ta oli euroopalik, mänguline ja improvisatsiooniline. See jäi kõigile meelde."

"Aga ta oli isik, kes hommikust õhtuni rõhutas, et räägime juriidiliselt eksisteerivast Eesti Vabariigist ja tegevus, mida hakkame rahvusvahelisel areenil tegema, põhineb sellel," rääkis Luik. "Lennarti lemmiklause oli, et Eesti pole oblast. Sellest olid derivaadid, millest üks oli, et ärge käituge nagu Eesti oleks oblast. Seda ütles ta korduvalt kõigile ja paljusid see ka vihastas mõistetavalt. Lennart Meri oli ainus diplomaat, keda teadsime. Kust Lennart ise seda kõike teadis, mida ta tegi, see on mulle tänaseni saladuseks jäänud."

"Täna 30 aastat tagasi" on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00. Režissöör Viljar Särekanno, toimetajad Toomas Sildam ja Elo Selirand, produtsent Andres Arro.