Lembit Saarsalu: kaks artisti ühes peres on väga keeruline

Vikerraadio saates "Käbi ei kuku..." rääkisid isa ja tütar Lembit ja Irmeli Saarsalu, et kahe artistist vanemaga peres kasvamine oli tihti keeruline.

"Ma ütleks, et mind kasvatasid vanaema ja vanaisa, see, mis nendest külge jäi, jäi külge," meenutas Irmeli džässmuusikust isa ja baleriinist ema Inge Arroga üleskasvamist. "Isa kuulas tohututes kogustes muusikat, siiamaani kuulab. Vahel tean džässist rohkem kui noor muusik. See on temalt külge jäänud."

"Aga kasvatajateks pean pigem vanavanemaid. Nad suunasid tohutult palju ja olen nii tänulik selle eest," tõdes Irmeli, meenutades, et vanaisa pani teda juba 4-5-aastaselt malet mängima ja loogikaküsimusi lahendama ning vanaema õpetas rahaga ümber käima.

"Kaks artisti ühes peres on väga keeruline," tõdes Lembit. "Mina olin reisidel, nii et olin vahel pea pool aastat ära. Sel ajal oli keeruline, kapitalism tuli ja oli vaja ellu jääda. Kõik olid seotud pikkade reisidega Euroopas ja Ameerikas, aga ma ei saanud ära öelda."

"Ingel olid ka rollid ja eks baleriinikarjäär on keeruline - üks päev nädalas on, kus on puhkepaus, aga muidu olid ainult treenigud," meenutas Lembit.

Irmeli mäletas, et tihti käis perele süüa tegemas hoopis vanaema. "Vanaema ja vanaisa käisid poes ja tulid süüa tegema, sest vanematel olid etendused ja kontserdid," rääkis ta.

Irmeli sündis perre esimese lapsena siis, kui Lembit Saarsalu juba 36-aastane oli. Mees tõdes, et oli lapse saamiseks igati valmis. "See oli ammu mõttes olnud ja oli ka ebaõnnestumisi olnud varem," tõdes ta, kuid tunnistas, et kontsertreisid selletõttu ära ei saanud jääda. "Paar nädalat oli Irmeli vana, kui Leningradis oli neli kontserti ja kui ta oli pool aastat vana, oli mul kontsert Londonis. See oli loomulikult Ingele keeruline, aga ma ei saanud teistmoodi. Olin loomingus saavutanud staatuse ja kui seda ei tee, siis on ainult kukkumine."

Lapsele on vanemate reisimise juures üks boonus - iga kord toodi uus reisimeene või mänguasi. "Iga kord, kui ema-isa tulid reisilt, tõid nad mulle mänguasju. Mäletan, et üks hetk oli mänguasju liiga palju ja kogemata kuulsin vanemate vestlust pealt - isa tundis muret, et äkki hellitame Irmeli ära," meenutas Irmeli. "Siis olin ma ka peres ainus laps ja isa ütles, et ma pean oma asju hakkama teistele jagama, et ma õpiks seda osa elust. Nii ma võtsin asjad, läksin kooli ja jagasin laiali."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "Käbi ei kuku..."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: