"Ma hirmsasti tahan olla esimene kogu aeg. See soov on läinud ainult natukene väiksemaks selle vanusega. Ma olen kogu aeg tahtnud olla, mul on mingisugune ora tagumikus, et ma pean ikka olema võidumees kogu aeg. Vähemalt vanusega on tulnud see, et ma oskan selle üle aina paremini naerda ja mul on selle üle hea meel, aga ega see soov ja tung olla kogu aeg kadunuke matustel ja peigmees pulmas suurt vähenenud pole," rääkis Avandi Vikerraadio saates "Kajalood", lisades, et ta on selle iseloomujoonega juba leppinud ja sellest lahti saada enam ei proovi.

"Nii et igasugused auhinnad lähevad mulle alati korda. Tihtipeale ilmselt isegi rohkem, kui vaimse tervise huvides minna võiks," märkis ta.

Auhindu on ta oma karjääri jooksul saanud mitmeid ning sellise tunnustuse eest on tal hea meel. 2015. aastal tegi Avandi ka rolli filmis "Vehkleja", mis nomineeriti Kuldgloobusele ja oli Oscari short-list'is. Avandi nentis, et kuigi ta arvas, et nominatsioon annab tuule tiibadesse tema rahvusvahelisele karjäärile, siis tegelikult "Vehkleja" edu talle uusi pakkumisi ei toonudki.

"Kuldgloobuse nominatsiooniga seoses käisime Los Angeleses ja seal fotoaparaatide välkude sähvides ja intervjuusid andes need päevad läksid. Siis mul tekkis küll mingisugune illusioon, et võib olla see on mingisugune hüppelaud kuhugi kaugemale ja ma nii väga lootsin, aga see ei osutunud tõeks. Tagantjärele hinnates ma saan aru, et need asjad nii lihtsalt ei käi," sõnas Avandi ja lisas, et tihedas konkurentsis tuleb enese reklaamimisega järjekindlalt vaeva näha.

Sel sügisel plaanib Avandi aga publikuni tuua oma esimese monotüki. Ta tõdes, et läbikukkumishirm on monotüki puhul suur ja samal põhjusel pole ta veel julgenud ka lavastajatööd ette võtta.

"Ma nüüd selle monotükiga olen end ka jälle tabanud mõttelt, et miks ma isegi juba selle peale mõeldes ja kujutledes, kuidas esietendus või ka 23. etendus võiks välja näha, natuke närvi lähen ja miks pulss tõuseb, on ikkagi selles – kui ma seda natuke analüüsin –, et on läbikukkumishirm. Natuke on. Ma üritan sellest lahti lasta ja üritan endaga selle koha pealt tegeleda, sest ega maailm teistpidi pöörlema ei hakka, kui sa läbi kukud," rääkis Avandi, lisades, et ta ongi oma loomult suur põdeja.

Lisaks oma põhitööle Endla teatris meeldib talle aeg-ajalt teha kaasa ka teiste teatrite lavastustes. Näiteks astus ta hiljuti üles Tartu Uue Teatri lavastuses "Anne lahkub Annelinnast".

"Teha väljaspool oma teatrit töid – ükskõik, kas see töö puudutab teatrit või mõnda muud projekti – see on väga värskendav ja väga vajalik näitlejale arengu osas. Seda ma olen tunnetanud korduvalt ja eriti suvetükkide puhul," märkis Avandi.

Varasemalt tegeles ta ka saadete ja galade juhtimisega, kuid praegu soovib ta nendest töödest pigem pausi pidada ja teatrile keskenduda.

"Eelkõige näosaatega seoses ma tabasin, et ma ei ole endale enam huvitav. Ma kordan ennast. Ma hakkan tegema samu nalju, on samad reaktsioonid," rääkis Avandi. "See on ohumärk. Isegi kui justkui väliselt on veel kõik hästi, tuleb endale peeglist ausa näoga otsa vaadata ja tuleb teha kannapööre."

Samas tõdes ta, et koroonaajal on näitlejatel tööd vähe, mistõttu tuleb vahel ka saatejuhtimise pakkumisi vastu võtta. Ta loodab aga, et pandeemia möödub peagi ja elu pöördub normaalsuse juurde tagasi, et ka teatrit saaks taas teatrisaalis nautida. Olgugi et veebiteater on Avandi sõnul praeguses olukorras parim võimalik lahendus, on tegemist siiski justkui vaese mehe variandiga.

"Ükskõik kui huvitaval kombel see kaameraga üles võetakse, siis teatrit vaadata teleteatri vahendusel on ikkagi absurd," sõnas ta.