Ajaloolane: ei saa öelda, et Katariina I oleks olnud tühine nagu enamasti on märgitud

Foto: kuvatõmmis

Kas kolme sajandi eest Venemaad valitsenud tsarinna Katariina I ehk Marta võis tõepoolest olla eestlane? Temast kirjutatud Nikolai Pavlenko raamatu tõlkinud ajaloolane Andres Adamson ütles, et seda päris väita ei saa. Samamoodi ei saa väita, et ta oleks valitseja ja inimesena olnud tühine nagu ajaloolased enamasti on märkinud.

"Seda saab küll väita, et ta on Eestist. Aga ei saa väita, et ta oleks eestlanna. See küsimus jääb lahtiseks ja selles raamatus seda küsimust ei puudutatagi mujal kui kommentaarides, mida ma sinna kirjutanud olen," selgitas Adamson.

"Ehk Nikolai Pavlenko tegeleb küll päritoluküsimusega, sellega, mis moodi temast saab keisrinna, mis moodi ta Peetriga kohtub jne, kuid ta keskendub ikkagi rohkem nendele kahele aastale ja kolmele kuule, mil Katariina I oli Venemaa isevalitsejanna."

Adamson märkis, et tõenäoliselt oskas ta rääkida ka eesti või läti või mõlemat keelt.

Kuigi Peeter Esimesel oli palju armukesi ja palju vallaslapsi, otsustas ta ära kosida just Marta Elena Skawronska ehk Katariina I. "Ta oli üldse seksuaalselt täitmatu. Kui naisi polnud käepärast, kõlbasid mehed ka. Aga Katariinaga oli kuidagi eriline lähedus ja klapp," tõdes ta.

"Katariinal oli talle tõenäoliselt mingi rahustav, peaaegu maagiline mõju. Kui Peeter oli väga ägestuv, närviline jne, siis Katariina suutis teda rahustada, kui Peeter oli järjekordse närviataki käes. Ta võttis tema pea oma sülle, uinutas ta magama ja mõne minuti pärast ärkas Peeter puhanuna ja rahulikuna."

Peetril ei olnud kellegagi oma elu jooksul sellist lähedust, lisas Adamson. Katariina sünnitas talle kokku 11 last, kellest küll ainult kaks elasid täisealiseks.

Adamson märkis, et kõikidest valitsejatest, kes on Eestit valitsenud, on Katariina I olnud kõige rohkem Eestiga seotud. Eestis käis ta korduvalt. "Tal olid siin ka mõisad, näiteks Maardu mõis kuulus talle. Kõik tema siinkäimise korrad ei ole isegi dokumenteeritud."

Ajaloolased on tema sõnul andnud Katariina Esimesele pigem madala hinnangu. "See raamat võimaldab seda natuke korrigeerida. See madal hinnang -- arvamus, et ta oli meeldiv, tore ja lahke, aga inimese ja valitsejana tühine --, saab vast natuke korrigeeritud."

Ta märkis, et kuigi Katariina I valitsusaeg oli lühike ja osa sellest möödus leina tähe all ja osa oli ta haige. Ta suri 44-aastaselt ehk üsna noorena. "Iseloomulik on aga see, et tema surres oli Venemaa palju paremas olukorras kui siis, kui ta selle üle võttis. Ei saa öelda, et oleks olnud tühine inimene."

Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Grete Lõbu

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: