Jüri Muttika tutvus abipolitseiniku ametiga

Video: ERRFoto: ERR

Koormustestid, pikad päevad ja adrenaliinirohked olukorrad - Jüri Müttika käis uurimas, kuidas abipolitsenikuks saada ning millised nende tööpäevad välja näevad.

Et abipolitseinikuks saada, tuleb läbida taustakontroll, kutsesobivusvestlus ja tõestada enda võimekust füüsiliste ja vaimsete katsetega. Esmalt tuleb läbida 40-tunnine koolitus ja sooritada arvestus, mille küsimused on matemaatikast põhiseaduseni. Tavaabipolitseinik peab suutma ka kolm kilomeetrit joosta ja seda vähemalt 25 minutiga. Operatiivüksuse abipolitseinik peab lisaks ka kätekõverduse ja kõhulihaste head taset näitama.

Mõnikord saab vabatahtlikust hobist ka töö - mullu astus 69 abipolitseinikku politseiametnikuks.

1. aprilli seisuga on Eestis 1232 abipolitseinikku, üks nendest tuntud pulmaisa Tõnis Milling. Tema sattus abipolitseinike ridadesse 2007. aasta pronksiöö sündmuste ajal ning on praeguseks seda kõrvalametina teinud 14 aastat. "Olen autopatrullis kesklinnas, kas siis kõrvalistujana või roolis ja teenindame väljakutseid," rääkis Milling "Ringvaatele". "Olen võrdväärne liige, on ainult teatud asjad, mida ma teha ei saa, näiteks ei saa ma vormistada ja ei saa liiklustrahve välja kirjutada, aga olen paarilisele võrdväärne partner, toetan teda ja aitan lahendada olukordi, nagu ikka politsei."

Lisaks tavalistele abipolitseinikele, kes toetavad väljaõppinud politseinikke, on veel IPAP ehk iseseisva pädevusega abipolitseinik. Need on pisut rohkem koolitatud vabatahtlikud, kes võivad ka kahekesi patrullida. Kui on läbitud alarmsõidukoolitus, võivad nad ka politseiautoga patrullida.

Patrullimas käib Milling kord nädalas, vahetus kestab 12 tundi öösel või päeval. Väljakutseid on tema sõnul äärest ääreni. "Väga paljud väljakutsed on seotud perevägivallaga. Lähisuhtevägivald on prioriteet ja sinna läheme alati tõsise suhtumisega," kinnitas Milling. "Kui vaja, siis teeme liiklust, aga on poevargad, narkomaanid või joodikute vedu, eriti talvel, kui nad on peaaegu külmumas."

Korrarikkujatel on tihti huvitavaid ettekäändeid, miks seaduse vastu eksiti. "Räägitakse igasuguseid jutte ja alati leitakse põhjus," muigas Milling. "Liikluses on kiiruse ületamise puhul klassikaline põhjendus, et lähen laeva peale või lähen tüdruksõbra juurde. Kunagi oli kiiruse ületamine, kus mees tõi põhjenduseks, et nad on naisega üritanud last teha viis aastat, aga naisel on nüüd ja praegu see hetk ja ta peab kiirelt kohale minema."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: