2017. aastal lahkus Neeme Raud ootamatult "Aktuaalsest kaamerast". "Hommikul ärkasin üles, kirjutasin Facebooki kirja ja läksin magama tagasi. Mõtlesin, et vaatame, mis see päev toob," meenutas ta. "Olin imelikus kohas elus, kus ma ei näinud, et midagi ees ootab. Tol aastal oli lahkunud Aarne Rannamäe. Siis mul oli tunne, et ma olen ka jõudnud 40ndate teise poole, meesajakirjanik, probleemid, sõltuvused ja ilmselt olen järgmine, kes peab minema. Mul oli tõesti selline mõte peas."

Nii tuligi päeva pealt otsus elus drastiline muutus teha. "Loomulikult, kui on ootamatud pöörded, nagu ma tegin "Aktuaalsest kaamerast" lahkudes, siis loomulikult oli inimesi, kes ei mõistnud seda, oli neid, kes leidsid, et nii ei saa käituda," meenutas Raud. "Mul oli valik, et kuidas edasi. Ma ikkagi usun seda, et kui asjad on väga halvasti, tuleb midagi kardinaalselt muuta. Ei saa lihtsalt iluoperatsiooni teha. Tuli minna. Ja ma teadsin, et inimesed on pahased, ma ei teadnud ka seda, mis minust edasi saab."

Ta nentis, et nautis teletööd pikalt. "Ei saa teha tööd, kui seda ei naudi. Lähed õhtul eetrisse, oled terve Eesti rahva ees, loed uudiseid." Siiski tekkisid ajapikku vaimsed probleemid, mis kaamera ette minekut raskendasid. "Tuli teeselda ja võidelda hirmudega. Mul tekkis väga tugev ärevushäire. Kõigepealt tekkis sildade ees hirm, siis metroosse mineku vastu hirm ja lõpuks tekkis ka kaamera ees hirm. See on diagnoos, mille nimi on ärevushäire," tõdes Raud.

Nii hiilis ka alkohol aina regulaarsemalt Raua ellu. "Kõige keerulisem oli ilmselt seda kõike iseendale tunnistada. Öelda endale, et tõepoolest, alkohol mängib minu elus nii suurt rolli, et olengi saanud alkohoolikuks. Suutsin funktsioneerida, aga magama jäin ikkagi klaasi veiniga," rääkis ta. "Teiseks on raske avalikult öelda, et mul tõepoolest oli see probleem. Muideks avalikult ütlesin selle välja eelmise aasta lõpus Kuku raadio ühes saates, kui Kaja Heinsalu külas käis, et jah, mul oli see probleem väga tõsiselt. Siis korraga läks nii kergeks, sest korraga ei ole luukeret kapis, millega sind rünnata, siis võib sellest juba täiesti vabalt rääkida."

"Selleks läheb aega muidugi, sest sa pead jõudma elus sellesse etappi, et sa oled näidanud juba mõned aastad, et sa funktsioneerid ja ei valeta maailmale ja tõepoolest elad teistsugust elu," ütles Raud. "On ka neid inimesi, kes püüavad teeselda, et kõik on muutunud, aga õhtuti üksi istudes tekib ikkagi hetk, kui käsi tõmbub klaasi, pudeli või mõne kangema mõnuaine järgi."

Seda perioodi kirjeldab Raud hallina. "Proovin selles raamatus "Kainus" viia inimest esimesel leheküljel sellesse maailma sisse. Mõtled, et oled pimedas kapslis üksi ja mul on siin tegelt päris hea olla, keegi ei näe, kui halb mul tegelikult on. Kui ainult need ained ära ei lõppeks, siis läheb natuke halvemaks," kirjeldas Raud. "Tegelikult on suur hirm, et ühel hetkel tuleb tunda tagasituleku tunnet, pohmelli, jääknähte, võõrandumist, see on päris halb. Mõnda aega põgenedki selle eest sellega, et lihtsalt võtad peale ja oled selles maailmas sees. Su sõbrad seal ongi hirm, lootusetus, meeleheide, kõik asjad koos. Ärkad üles ja mõtled, et surud end läbi selle päeva tahtejõuga, aga midagi rõõmsat siin enam ei ole."

Nüüd on Raua sõnul kõik teistmoodi. "Iga päev on rõõmsaks saanud. Ma ei taha karskuspropagandat teha, aga see lihtsalt on inimese enda valik, kas tahad elada edasi või ei taha. Kas tahad oleskleda ja olla aastaid mingis kapslis ja tunda, et nagu oled, aga nagu ei ole, või tahad olla kahe jalaga maa peal ja olla."

"Hommik Anuga" on ETV eetris pühapäeviti kell 10.00.