Piret Kalda lavastusest "Armastus kolme apelsini vastu": ma ei saanud algul tuhkagi aru

Video: ERRFoto: ERR

30 aastat tagasi jõudis teatrilavale Elmo Nüganeni lavastus "Armastus kolme apelsini vastu". Näitleja Piret Kalda tunnistas, et kui ta lavastuse meeskonnaga liitus, ei saanud ta esialgu üldse aru, millega tegemist on.

Kalda meenutas, et esialgu oli tegemist vaid meestevahelise tükiga, kuid siis kutsuti ka teda trupiga liituma. Iga etendus oli omanäoline, sest teksti näitlejatel ees ei olnud ning improvisatsioonil oli igas etenduses suur roll.

"Meie lavastajal Elmo Nüganenil oli ikkagi mingisugune kõige terviklikum pilt olemas. Kui mina liitusin selle asjaga, siis ma ei saanud mitte tuhkagi aru," ütles Kalda "Ringvaates". "Ma olin selline ullike, et noh, teeme siis," lisas ta.

Lavastuses kaasa teinud näitleja Allan Noormets tõdes, et lavastuse menu oli veidi ootamatu.

"Me tulime kokku ja ega meil ei olnud mõttes, et teeme mingi hiti valmis ja rahvas tormab teatrisse. Eks me muidugi tahtsime head tükki teha, aga keegi ei hakka ju hitti tegema," märkis Noormets.

Kalda sõnas, et tema lemmikhetk oli lavastuses stseen, kus Nüganen tema peegelpilti mängis.

"Ta on siuke terviklik stseen. Mul lihtsalt meenus selline. Meil oli hästi palju jauramist ka tegelikult, kuna meil ei olnud täpset teksti ja seda tekstiosalist improvisatsiooni oli päris palju. Siin ei ole sõnu, see oli ikkagi harjutatud stseen," meenutas Kalda, lisades, et kuigi tekstiosa igas etenduses muutus, siis peeglistseen oli miski, mille peale sai kindel olla.

"Meil oli selline kokkulepitud reegel, et me ei pane teist halba olukorda. Kui sa tood uue mängu või uue teema sisse, siis ise vastutad selle eest. Kui teine ei reageeri esimese kahe sekundi jooksul, kui tal midagi ei plahvata peas, siis sa pead ise sellega edasi minema ja puhtalt sellest välja tulema. Kui teine reageeris, siis väga hea – teema läks käiku ja nii see tihti edasi areneski," rääkis Noormets, kes valis enda lemmikuks nähtamatu juuksenõela stseeni, mida tegelikult algselt lavastuses ei pidanudki olema.

"See tehti, et Piret jõuaks end lava taga ümber riietuda. Esimestes etendustes oli lavarambis tuli ja nii kaua kui see oli punane, pidime me ajama mingit  jora suust välja – nii kaua Piret riietus. Kui see tuli ära kustus, siis me võisime lavalt ära tulla," sõnas Noormets ja lisas, et stseen läks ajaga aina pikemaks ja paremaks.

Näitlejad tõdesid, et lavastuse puhul tegi südame soojaks nii publiku hea reaktsioon kui ka näitlejatevaheline koostöö. Kokku mängiti lavastust 77 korral.

"Seal lihtsalt juhtus selline asi, et Elmo läks Tallinnasse ära ja see oli Viljandi lavastus," ütles Noormets.

"Eks me olime natuke väsinud ka. Meil oli juba see kokkulepe tegelikult, et me lõpetame siis, kui on veel hästi, et me ei lase sellel lihtsalt ära surra. Kui me tunneme, et meil enam ei ole juurde anda, siis lõpetame ära," lisas Kalda.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: