1970. aastatest võivad paljudel meeles olla rüiutehnikas tehtud padjakatted või vaibad. Samarüütel rääkis, et tegelikult on tehnika juba väga vana, ulatudes tagasi viikingiteaega. "Nad kasutasid seda, et hoida laevadel sooja. See oli neil karusnaha asemel, sest karusnahk läks merel soolaveega kõvaks," selgitas Samarüütel.

Nüüd on rüiutehnikas tehtud vaipu ja ka riideesemeid taas rohkem näha. "Näiteks Eesti noored disainerid on seda teinud, Cärol Ott on tekstiilides kasutanud seda tehnikat koos teistega kombineeritult. See on tore tekstuur ja see on vahva," ütles ta.

Samarüütel kinnitas, et kui selle kord käppa saab, on see ülilihtne ning teha saab kõike, mille peale tulla võib. "Ei pea tegema ainult patju, võib teha ka pusa või t-särgi peale."

Boonusena on tegevus ise meeli rahustav. "See lülitab aju välja. See on korduv käeline tegemine, mis lõdvestab ja rahustab, mida oleks praegusel ajal vaja," rääkis Samarüütel. "See tekitab heaolutunde. Näiteks teed seda bussis telefoni näppimise asemel ja sul on bussist välja astudes tunne, et oled midagi teinud."

"Terevisioon" kutsub inimesi üles pildistama ka enda rüiutehnikas tehtud asju ja laadima neid üles veebiaadressil minupilt.err.ee.

Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi Youtube'i kanalil saab näha ka Anu Samarüütli põhjalikumat rüiutehnika õpetust: