Tänavu sünnipäeva suurelt pidada ei saa, kuid Lauristin, kes on ka vaktsineeritud, loodab näha oma lapselapsi. "Parematel aegadel, kui kõik veel vabalt liikusid, olin rõõmus, kui mu rohked lapselapsed said mind tervitada ja saime koos olla, eriti kui sel ajal aastas tihti ilus kevadpäev on olnud," rääkis Lauristin "Vikerhommikus". "Tänavu paraku on nii, et suuri perekonnapidusid ei saa teha, aga loodan, et mul õnnestub vähemalt teatud osa lapselastest näha."

Koroonaaeg on Lauristini elu ka muul viisil muutnud. "Mina olen olnud suur sõitja ja praktiliselt kogu oma täiskasvanuelu sõitnud Tallinna ja Tartu vahelt vähemalt korra nädalas. Olen Tallinn-Tartu maanteel teinud mitu tiiru ümber maailma. Aga viimase aasta jooksul olen Tallinnas käinud kaks või kolm korda, see on uskumatu," tõdes Lauristin.

"Maakera on justkui natuke seisma jäänud ja inimesed on paiksemad ning sellega koos on tekkinud rohkem süvenemist," ütles ta. "Psühholoogid räägivad kiirest ja aeglasest mõtlemisest. Aeglane mõtlemine pole halb mõtlemine, vaid see on süvenenum, põhjalikum mõtlemine ja ma usun, et paljudel on olnud aega põhjalikumaks mõtlemiseks selle üle, mida nad teevad ja miks nad teevad ja kuidas teevad. Minul on ka esimest korda elus olnud rahulikumat süvenemise, järelemõtlemise ja mõne asja ümberhindamise aega kogu selle aeglustumise tõttu, nii et selles on oma positiivne iva."

Kooronaaeg on Lauristini sõnul reaalsusetest. "Ühelt poolt ma arvan, et see paneb mitmed tõed uuesti paika, sest vahepeal nihkus väga paigast ära see tõetunnetus ja lausa sinnamaani, et tõde ei olegi ja igaüks võib öelda ja arvata, et asjad on nii ja teistel pole põhjust arvata, et nendel on teistmoodi arvamused. Samas asjad on ikka kuidagi ühesed, kuskil on ikka fakt," rääkis ta.

"Ma arvan, et see haigus ja sellega kaasnev surmaoht ning selle tunnetamine on uuesti pannud selle fakti tähtsuse paika. Kui me siin rohkem kui kunagi enne kuulame, mida teadlased ütlevad, siis see näitab, et tuleme tagasi selle juurde, et juhinduda tuleb faktidest, see on väga oluline."

"Teiselt poolt näeme, et toimetulek on suhteliselt kehv," tõdes Lauristin. "Riskideks valmistumisest on räägitud, räägitud on ka sellest, kuidas maailm läheb keerulisemaks ja globaliseerumine toob riske, sellest on rääknud sotsiaalteadlased 20 aastat. Aga nüüd näeme tegelikkuses, et kui riskid on käes ja mitmed tegurid korraga määravad, siis juhtimisetasandil Eestis ja Euroopas valmisolekut sellise riskiga toime tulla oli väga vähe. See juhtimise ja otsustamise struktuur ei ole kohane sellisele olukorrale."

Sealjuures ütles Lauristin, et ei arva, et küsimus on juhtides või konkreetsetes inimestes, aga pigem otsuste tegemise süsteemides. Juhtidest rääkides kiitis ta aga president Kersti Kaljulaidi ja loodaks teda näha ka uuel ametiajal. "Ma tahaks seda, et meie praegune president jätkaks," ütles Lauristin. "Mulle meeldib, et meil on naispresident - ta on arukas, mõtleb targalt, oskab rääkida lihtsalt ja tal on sellist globaalselt vaateviisi. Samas näeb ta inimesi, kes on Eestis tema kõrval ja mistahes maakohas, kuhu ta läheb, tunneb ta ennast hästi. Ma arvan, et see on väga oluline."