Udmurt nägi Eestis esimest korda pelmeenide praadimist: minu maailmavaade läks teistpidi

Foto: ERR

Reedel alustab ETV2 eetris sari "Meie hõimlased", kus tuleb juttu kõigist eestlaste sugulasrahvastest. "Ringvaate" otsestuudios olid sel puhul külas pesueht mari ja udmurt, kes rääkisid oma rahvusest ja elust Eestis. Udmurt Nadii Mush tõdes, et näiteks pelmeenide valmistamise osas pöördus tema maailmavaade Eestis teistpidi, kuna polnud kunagi näinud, et keegi neid praeks.

Mari ja eesti keeles on rohkem kui kolm sõna, mis kõlavad sarnaselt, märkis mari Ljudmilla Jamurzina ning on ka sõnu, mis on ühesugused mõlemas keeles, nagu lumi, puu ja luu.

Udmurdi keeles on lugu samasugune nagu mari keeles -- kõik leksikon, mis käsitleb kehaosasid, on sama, märkis udmurt Nadii Mush.

Mush tunnistas, et tunneks Tallinna tänaval teise udmurdi ära küll ning silmapilgust. "Kuidagi väikest kasvu, väga tagasihoidlikud, introvertsed ja ei räägi palju."

80 protsenti udmurtidest on punapead, seega on ka punane pea üks märke, mille järgi Tallinna tänaval udmurti ära tunda, märkis Mush.

Jamurzina märkis, et tema ei näe välja nagu tüüpiline mari. "Mul on mustad silmad, mustad juuksed. Tüüpiline mari on pigem heledate juuste ja siniste silmadega. Kui ma vaatan oma vanaisa noorusaja pilte, siis ta tõesti nagu Karl-Erik Taukar."

Jamurzina tunnistas, et Eestisse tulek ei olnud tema jaoks nii kerge, sest ta on ajaloolane, mitte filoloog ning ei tundnud eesti keele struktuuri ja grammatikat. Eestisse sattus ta hõimurahvaste programmi toel ja on Eestis nüüdseks elanud 16 aastat.

Mush on Eestis elanud 15 aastat ja tema jäi siia seetõttu, et armus. "Ma hakkasin otsima programme, et siia tulla ning kuulsin, et on olemas selline hõimurahvaste programm ja siis tulingi. Sain tuttavaks ka kirjanikega ja hakkasin tõlkima eesti kirjandust udmurdi keelde."

Udmurdi keelt kõnelevaid inimesi on kokku natuke vähem kui eestlasi ehk 700 000. "Aga ainult 80 protsenti neist oskavad udmurdi keelt," märkis Mush.

Marisid on vähem kui urdmurte, Jamurzina sõnul on neid maailmas umbes sama palju kui Tallinnas elanikke ehk umbes 427 000 inimest. Ta tunnistas, et keelega on neil mure. "Keele säilitamine on praegu kõige tähtsam protsess."

Rääkides pelmeenidest, mida nii udmurdid kui ka marid peavad paljude teiste hulgas oma rahvustoidust, märkis Mush, et ta nägi alles Tallinna Ülikoolis õppides ühiselamus esimest korda, kuidas pelmeene praetakse. Udmurdimaal ei sööda pelmeene kunagi praetuna.

"Minu maailmavaade läks teistpidi." Ta lisas, et nüüdseks praeb ta isegi pelmeene.

Sari "Meie hõimlased" alustab ETV2 eetris reedel, 2. aprillil kell 21.30.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: