Laura: ema ei lubanud mul teksades lavale minna
Lauljatar Laura Põldvere rääkis "Vikerhommikus", et tema harjumus kanda silmapaistvaid lavakostüüme tuleb sellest, et ema tal noorena teksadega lavale minna ei lubanud.
"See on miski, mida mu ema ütles, kui olin 14-aastane ja tahtsin minna teksades lavadel," meenutas Laura. "Noorena mulle alati meeldis värvilistesse kleitidesse panna end, see oli minu iseloomuga seonduv asi, aga kui teised olid teksades laval, tahtsin mina ka. Siis ema ütleski, et enne, kui inimesed kuulevad sind laulmas, näevad nad sind, juba siis saab tähelepanu köita ja naelutada inimesed teleka külge."
Vägeva kostüümiga astus Laura üles ka Soomes "Uuden musiikin kilpailul" finaalis. "Sattusin Soome Eurovisiooni žüriisse, aga kohapeal olles armusin võistlusesse ja inimestesse ning tekks tunne, et võiks ise osaleda ja võtsin julguse kokku ja õnnestus saada võistlusele," rääkis Laura, kuidas Soomes Eurovisioonile pürgis.
Ta nentis, et võistlusel osalemine avas talle nii mõnegi uue ukse. "See on praegusel ajal keerulisem, sest Soome on mingisuguses oma lockdown'is, väga palju ringi käia ei saa ja stuudiosessioone palju ei toimu, aga see kindlasti avas uksi ja on võimalus teha koostööd nendega, kellega varasemalt polnud," rääkis Laura.
Eesti Laulu veteranina oskas Laura tuua välja ka erinevused Eesti ja Soome eurolauluvõistluste vahel. "Kui seal valitakse kuus artisti finaali, siis nad tegelevadki nendega sajaprotsendiliselt, kogu aur pannakse nende kuue artisti peale. Kõik videod, kõik kostüümid on kohaliku televisiooni poolt, et artistil poleks nii palju lisakulusid kui Eestis. Samas on arusaadav, et Eestis on saatel väiksem eelarve kui Soomes."
Ta rääkis, et on võistluse osalemise võimaluse eest tänulik. "Esinemine ja osalemine oli minu jaoks eriti praegusel hetkel tiibu ja inspiratsiooni andev. See, kuidas seal pool lahte hoitakse artiste ja see, kui palju erinevaid ja ägedaid tutvusi sain, selle eest olen tänulik. Poleks arvanud, et selline äge kogemus võiks praegu sülle langeda."
Toimetaja: Kaisa Potisepp
Allikas: "Vikerhommik"