Piret Kalda: isa ei rääkinud minuga tükk aega, kui lavakasse sisse sain

Foto: ERR/ Sten Teppan

Näitleja Piret Kalda tõdes, et tegelikult tahtis ta lapseeast saati hoopis arstiks saada. Gümnaasiumi lõpuks olid soovid aga muutunud ja nii läks ta õppima lavakunstikooli.

"Polnud ühtegi karu või nukku, mida ma poleks ära toginud või sidunud," meenutas Kalda Vikerraadio saates "Käbi ei kuku..." lapsepõlve. Arstiks saamise soovist inspireeritult õppis ta gümnaasiumis keemia õppesuunaga klassis, ent arsti elukutse vaimustus hakkas siis juba tasapisi kaduma. Põnevuse pärast otsustas ta lavakunstikooli proovida ja saigi sisse.

"Ma olin oma klassis esimene, kes üldse sai kõrgkooli sisse ja loomulikult inimene on nii laisk, et kui ma juba kuskile olen sisse saanud, siis miks ma peaksin üldse kuhugi mujale proovima. Minul oli suvi vaba, ma ei pidanud enam õppima," rääkis Kalda, et lavakunstikooli sisseastumiskatsed algasid juba talvel ehk tunduvalt varem, kui teistes kõrgkoolides.

Ema oli tütre otsusega näitlejaks õppida kohe päri, isal võttis ideega kohanemine aga aega.

"Isa ei rääkinud minuga tükk aega, kui ma sinna lavakasse sisse sain. Kuskilt oli isal see arusaam, et kõik näitlejad on litsid ja joodikud. Päris tegelik põhjus oli see, et ma läksin kodust ära. Pesamuna läks kodust ära," meenutas Kalda ja lisas, et ta ise nautis lavakunstikoolis õppimist väga, sest sealne suhtumine õpilastesse oli hoopis teistsugune kui see, milleg ta harjunud oli.

"Minu jaoks see kontrast oli suur – järsku õppejõud räägivad minuga, nagu ma oleksin inimene. Keegi ei mõnitagi, keegi ei alandagi," sõnas Kalda.

Lavakasse proovis sisse saada ka Kalda tütar Amanda Hermiine Künnapas, keda aga kooli vastu ei võetud.

"Mulle esimene kord öeldi, et ma näen nii noor välja, mul on veel aega ja nii edasi, aga kui ma vaatan ema fotosid sellest ajast või näiteks videosid esimeselt kursuselt, kus ta hästi sügavat luuletust esitab, siis ta on täiesti 12! Mis siis minul häda on?" rääkis Künnapas, et ema nägi lavaka ajal veel täitsa laps välja.

Kalda väljanägemise üle tehti nalja ka nooremas eas, sest paljud pidasid teda hoopiski poisiks. Näiteks kui pere Musta mere ääres reisimas käis, pöörduti Kalda poole sõnaga мальчик. Kaasa ei aidanud ka kogemata lõigatud poisipea.

"Lastega käidi ju meestejuuksuris. Tartus Raekoja platsil oli juuksur ja mind pandi sinna ja isa luges ise seal sel ajal lehte. Ma mäletan seda, kuidas juuksuri see krr-krr-krr hakkas kuklast üles minema ja ma mõtlesin, et nii pole mulle veel kunagi lõigatud. Kui valmis sai ja isa silmad lehe pealt üles tõstis, siis ta lihtsalt ütles, et noh, tegelikult on ta tüdruk," meenutas Kalda.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Käbi ei kuku..."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: