"60ndatel tegelikult tehti selliseid jõhkraid inimekatseid üksjagu palju ja nende puhul hakkasid ilmnema need olukorrad, kus võib olla inimkond tervikuna võitis, aga indiviidide tasemel tehti ka inimestele väga palju liiga ja viga," rääkis Ahhaa teaduskeskuse juhatuse esimees Andres Juur "Ringvaates".

Jõhkraid inimkatseid tehti aga ka juba enne 60ndaid. Juur tõi näite, et 1939. aastal viidi läbi kokutamise eksperiment, mille jaoks otsiti nii kokutajaid kui ka normaalselt kõnelejaid, kes jagati seejärel kahte gruppi. Mõlemas grupis oli nii kokutajaid kui ka mittekokutajaid ning ühele grupile anti vaid positiivset tagasisidet, teisele vaid negatiivset. Tulemus oli see, et negatiivset tagasisidet saanud grupist jäid eluks ajaks kokutama ka need, kes varem seda ei teinud.

Tänapäeval tuleb enne inimkatse tegemist aga eetikakomisjonist luba saada. "Tänapäeval on nii, et isegi mainekad ajakirjad ei avalikusta ühtegi sellist artiklit, kui ei ole eetikakomisjoni nõusolekut antud," ütles Juur, tõdedes, et mõnes mõttes on inimkatsete vorm ka tänapäeval muutunud.

"Siin on huvitav lahknevus juhtunud, et kui väga paljud keelatud asjad on liikunud põranda alla, siis sellised inimestega eksperimendid on liikunud hoopis show business'isse ja seda me saame näha selliste "Big Brotherite", "Rannamajade" ja muude selliste reality-show'de puhul. Inimestele antakse kunstlik keskkond ja tihtipeale ka nendega manipuleeriatkse isegi rohkem, kui teaduskatsed ja eetikakomisjonid läbi laseksid," rääkis Juur.

Üks hiljutisi inimkatse näiteid on ka praegu Prantsusmaal käiv eksperiment, kus 15 inimest end 40 päevaks Euroopa suurima ruumalaga koopasse sulgeda lasid.

"Mida seal tahetakse teada on see, et kuidas selline ajataju kadumine – kui ei ole välist valgust ja väliskommunikatsiooni – inimesele mõjub," selgitas Juur