Ninasprei sisaldab antikehi, mille leidmiseks heitsid teadlased pilgud loodusesse.

"Me otsustasime pöörduda loodusesse – kas me saame äkki looduses toimuvaid protsesse kasutada selleks, et luua kaitse viiruse vastu? Ja me leidsime Eestimaalt sellise võimaluse – see on lehm," rääkis biomeditsiini professor Mart Ustav saates "Hommik Anuga".

"Lehm on ikkagi väga täiuslik bioreaktor piima tootmiseks. Kui lehm on tiine ja seejärel sünnib vasikas, siis vasikas sünnib ilma igasuguste antikehadeta. Ta on täiesti kaitsetu. Nüüd lehm annab temale esimesest lüpsist ternespiima ja vasikas saab sellest ternespiima kogu kaitse oma organismile selleks, et üldse eksisteerida," jätkas Ustav, lisades, et ühelt lehmalt võib rasvu, suhkruid ja antikehasid sisaldavat ternespiima saada 15–20 liitrit.

"Me võtsime sellesama SARS-i valgu, antigeeni, süstisime neid tiineid lehmi 60 päeva enne poegimist ja kui nüüd see vasikas sündis ja ternespiim lüpsti, siis see oli paksult täis SARS-CoV-2 antikehasid. Me puhastasime need sealt välja – võtsime ära kaseiini ja laktoosi, kontsentreerisime, puhastasime, eemaldasime kõikvõimalikud viirused ja bakterid ja oligi meil valmis preparaat. Proovisime, kas ta viirust tapab – jube hästi tapab," rääkis Ustav.

Sama preparaati inimese ninna või kurku pihustades on spreil kaks toimet.

"Esiteks, nendel, kes on jäänud haigeks, ta vähendab viiruskoormust ja nad on vähem nakkavad teistele inimestele. Nendele inimestele, kes on olnud lähikontaktsed, me arvame, et kui ta haigust pole enne saanud, kui seda kasutama hakkab, siis ta haigeks ei jää, sest need antikehad blokeerivad ära selle viiruse," rääkis Chemi-Pharmi juht Ruth Oltjer.

Just Chemi-Pharma hakkabki kõnealust spreid tootma, ent esialgu viiakse läbi erinevad katsed, et määrata kindlaks, kui tihti spreid pihustama peaks ja kui hästi see mõjub. Kui kõik testid aga kenasti sujuvad, loodetakse sprei müügile panna juba paari nädala pärast.