"Seal, kus arboristid sageli ronivad, on põlis- ja vanad puud õõnsuste ning oksaharkidega ja vägevate kohtadega, kuhu linnud saavad pesa teha. Küll aga ei kohta väga palju pesapuid enam tänapäeva majandusmetsas, kus on sirge palk ja mõned külgoksad. Eks on vägev aidata lindudel enda läheduses elada – see on loodus, ilus vaade ja kena linnulaul ka," selgitas Hanso.

Paljud linnumajad, mis inimene ehitab, jäävad aga lõpuks tühjaks, tunnistas ta. "Linnul on väga kriitiline meel ja omavahel seda infot inimene linnuga väga vahetada ei oska ja siis võibki juhtuda, et töö oli asjata."

Hanso märkis, et linnud teevad oma pesi väga kentsakate kohtade peale. "Eriti kui munad on juba kõhus, juba õudselt pakitseb ja kuskile peab kiiresti pesa tegema, siis põllumajandusmasinad ja kõik hooned, mis natukenegi paariks päevaks seisma jääb, et võib olla juba pesa kerkinud," kirjeldas Hanso.

Sellega peab kevadel arvestama, märkis ta, et kui minna pikaks nädalalõpuks autoga maale ja avastada, et ühe auto õõnsusesse, näiteks porikoopasse on pesa tekkinud, siis ei tohi autot senikaua liigutada, kuni pojad on väljas.

Hanso demonstreeris stuudios, et ka kruviga puuplaadile kinnitatud vana saabas sobib improviseeritud linnupesaks. "Minu meelest super. Need on minu ronimissaapad vanast ajast ja ma kannan need alati niimoodi lõpuni, et rohkem nagu kanda väga ei saa. See on selline soodne koht, mis sobib räästa alla."

Sellistesse linnumajasse teeks tema hinnangul hea meelega pesa näiteks linavästrik ja tihane. "Need on vinged pesitsejad. Looduses üldse – ükskõik, mis auk on, see läheb tavaliselt loosi ka."

Kes tahab saada rohkem teavet lindudele pesakastide valmistamise kohta, leiab seda Eesti ornitoloogiaühingu kodulehelt.