"Läksin poodi ja tahtsin osta õunu. Pusisin väikese kilekoti kallal, nagu kõik inimesed tõenäoliselt, kes ei tea, kuidas seda kilekotti lahti saab. Kui ma olin tükk aega pusinud, siis tuli minu jaoks tundmatu härra ja näitas ilusti, kuidas seda kilekotti avada tuleb, et tuleb sangadest vedada niimoodi," meenutas Osolin.

"Ma olin nii õnnelik selle üle, et ma ka edaspidi kõik oma kotid lahti sain, et ma kirjutasin sellest oma Facebooki konto peal," rääkis ta. "Ega ma ei saanudki enne aru, et see oli nii revolutsiooniline avastus, kui mul oli juba 1000 meeldimist ja mitusada kiidukirja tulnud nii naistelt kui meestelt, nii noortelt kui vanadelt, kes kõik rääkisid, kuidas nad minu peale mõtlevad, kui nad oma kilekotti avavad."

"Ma tõesti hakkasin mõtlema, et peaks tegema kilekoti akadeemia, kus saab inimestele õpetada lihtsaid tõdesid, mida ma olen ise avastanud," rääkis Osolin uuest ideest ja lisas, et pärast kilekotinippi hakati temalt küsima seletusi ka muudele asjadele. "Aga tore, kui saab inimesi aidata."

Pärast kilekoti-teemalist postitust otsustas ta jagada ka enda teisi kogemusi, sealhulgas ka koroonaviiruse vastu vaktsineerimist. "Järgmine asi, mida postitasin ja mis sai ka palju reageeringut, oli see, et ma räägin ausalt sellest, kuidas ma vaktsineerimas käisin," rääkis Osolin. "Minule pakuti seda välja, et olen nii eakas inimene juba ja läksin kohale ja kirjutasin ka sellest, et minu puhul mingisuguseid sümptome ei tulnud, ma ei tea, kas see on hea või halb, ei tulnud väikest palavikku ega midagi, ja mõtlesin, et kirjutan seda sellepärast, et hästi palju on igasuguseid kartusi sellega seoses."