Maantee äärest üles korjatud karupoeg asub elama RMK Elistvere loomapargis

Maantee äärest üles korjatud karupoeg
Maantee äärest üles korjatud karupoeg Autor/allikas: Britta Kalgan

Mõned päevad tagasi sai keskkonnaamet teate selle kohta, et Raplamaal oli maantee ääres karupoeg, kelle kohalik jahimees hoiule viis. Keskkonnaamet toimetas karupoja Tartusse Eesti Maaülikooli veterinaarkliinikusse.

Saades teate leitud ja kaasa viidud karupoja kohta, asus keskkonnaamet uurima võimalusi, kuidas karupojaga edasi toimetada. Üks variant oli leida talle sobiv nõuetekohane elupaik, kuid kaaluda tuli ka eutaneerimist. Metsa tagasi viies olnuks tal võimalus taas emaga kohtuda vähetõenäoline, üksi ei peaks aga kahekuune karupoeg looduses kuigi kaua vastu. Õnneks leiti karupojale sobiv koht RMK Elistvere loomapargis.

"Tervitame karubeebit Elistveres rõõmuga. Esimestel kuudel kasvatame teda turvaliselt siseruumides ning seejärel, kui karupoeg on juba kosunud ja suuremaks kasvanud, viime ta karuaedikusse. Tõenäoliselt saavad juunikuus teda tervitada ka Elistvere loomapargi külastajad," lausus RMK Jõgevamaa külastusala juht Andri Plato.

Varasem praktika karupoegade rehabiliteerimisel on näidanud, et enamasti neist inimpelglikke metsloomi enam ei saa. Karud, kes on harjunud inimeselt toitu saama, otsivad inimese lähedust edaspidigi ning hakkavad nõnda probleeme põhjustama. Tuleb arvestada, et väikesest mõmmikust kasvab mitmesaja kilone loom, kes inimesi ei karda ja võib oma käitumisega ohtlik olla.

"Metsloomade ellu sekkudes muudame reeglina nende loomuomast käitumist – nii muutuvad nende toitumisharjumused, aga ka elupaigavalik. Looduse loomulikku eluringi sekkudes teeme sageli neile hoopis karuteene," sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Maantee äärest üles korjatud karupoeg Autor/allikas: Britta Kalgan

Metsas karupesale sattudes või karu talveunest äratades tuleb pesa juurest kiiresti eemalduda ja teavitada keskkonnaametit. Talveunest äratades võib karuema pesa hüljata ning mida lähem on aeg kevadele, seda suurem on tõenäosus, et emakaru tuleb pesale poegade juurde tagasi. Seetõttu peab pesa piirkonnas liikumist kuni kevadini vältima – nii jääb karupoegadele võimalus emaga taas kohtuda ning elada oma loomupärast ja täisväärtuslikku elu.

Selle karupoja saatus sai päästetud tänu RMK Elistvere loomapargi võimalusele ta enda hoole alla võtta, mis on keskkonnaameti sõnul õnnelik erand, kuna rohkematele karupoegadele Eesti loomaaedades ja mujal ruumi ei ole.

Loomakaitseseadus lubab inimestel hätta sattunud metslooma abistada vaid viisil, kui looma ei viida loodusest minema. Metslooma tohib äärmisel vajadusel loodusest eemaldada üksnes keskkonnaameti loal tema ravimise ja rehabiliteerimise eesmärgil.

Metslooma, eriti loomapoja ellu sekkudes vähendab inimene tema ellujäämise võimalust oluliselt. Paljudel liikidel jäetaksegi loomapojad nende endi turvalisuse huvides üksi – vanaloom käib temast eemal toitu hankimas ja jälgib poega distantsilt.

Kohtudes abi vajava metsloomaga, tuleb helistada riigiinfo telefonile 1247.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: