Danel Pandre: mullu kinnioldud aega meelelahutuses ei kompenseeri miski

Foto: Kirke Antsmäe/ERR

Üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni pöördusid valitsuse ning riigikogu rahandus- ja kultuurikomisjoni poole ettepanekuga, et leida kaheksa miljonit eurot lisatoetusi kriisist väljumiseks. KinoMaja tegevjuht Danel Pandre rääkis Raadio 2 hommikuprogrammis, et mullu kinnioldud aega ei kompenseeri tegelikult miski ja selleks, et toetusest abi oleks, ei saa see saabuda tagantjärgi.

"Praegu on küll selline tunne ja väike lootus, et aprill-mai midagi hakkab juhtuma, aga praktiliselt tervet eelmist kinnioldud aastat ei kompenseeri midagi," ütles Pandre.

Klubielu taastumist ootab ta sügiseks. "Kui kenasti läheb, siis sel ajal saab midagi teha," ütles Pandre ja lisas, et inimeste peades taastub meelelahutuse tarbimise normaalsus pikalt. "Teadvus on kindlasti heas ja halvas mõttes mõjutatud, endist käimist peame ootama tükk aega. Tervisekriisi näidet võtta pole, aga kümne aasta taguse majanduskriisi tagajärjel on selge, et meelelahutussektor on see, mis kindlasti saab esimese, kõige operatiivsema ja kiirema löögi ning taastub kõige aeglasemalt, ma arvan, et me näeme täpselt sama asja nüüd ka."

Saates oli külas ka Jazzkaare produtsent Marti Tärn. Aprilli keskpaika planeeritud festival hetkeseisuga tema sõnul toimub. "On lootus, et kuuajane lockdown aitab olukorda leevendada," ütles ta, kuid tõdes, et ollakse valmis ka mustemateks stsenaariumiteks. "Eelmine aasta õpetas ja meil on kogu aeg töös kolm kuni viis stsenaariumi, oleme valmis kõigeks, muud varianti ei ole ka."

Põhilised probleemid on Jazzkaare kontekstis festivali rahvusvahelisus ning samuti sponsorite saamine. "Eks ta selline peavalu on, midagi kindlat ei saa planeerida. Jazzkaar on olemuselt olnud rahvusvaheline festival, sellega kaasneb reisimise mõõde," tõdes Tärn. "Sponsoritega on keeruline, et erinevad kokkulepped tulevad inimeste mahu pealt, aga kui sul on lubatud ainult pool saalist, on väga keeruline teha sarnaseid sponsorkokkulepped. Need ettevõtted ise on eelmisest aastast räsitud, neil pole samas hulgas vahendeid ja meil festivalina on raske lubada sama publiku hulka."

Suveks mingit kultuurielu vaikset õitsemist juba loodetakse. "Pisemad festivalid, kus saab kohaliku programmiga kenasti hakkama ja mis ei eelda väga pikka teavitust ja kallimate piletite eelmüüki, ma usun, et need suudetakse skaleerida lubatud suurusesse," rääkis Pandre. "Nii palju, kui ma olen korraldajatelt kuulnud, siis nad usuvad, et nad suudavad festivali ära teha. Ma arvan, et seda lootust ei maksa hellitada, et tuleb suvi, kus midagi pole piiratud, nii hästi ilmselt ei lähe." 

Välismaiste artistide jõudmise osas Eestisse on Pandre pigem skeptiline. "Selge see, et kui räägime tuuridest, siis see ongi ainult suur logistika ja suur nõudmistele vastamine.Sellest ei piisa, kui Eestis võiks, aga ülejäänud kümme riiki on selgete seisukohtade inimeste kogunemise suhtes. Imesid ei ole ja julgen oletada, et ei suuri festivale ega tuure me suure tõenäosusega sel suvel ei näe."

Muusikaettevõtete poolt kokku pandud pöördumine kaheksa miljoni euro suuruse abi saamiseks on Pandre sõnul vajalik, et katta juba tekkinud kulusid ning leevendada ka tulevikus tulevat. "See ei ole üldse paisutatud number. Kui mõelda eelmise kriisiabi peale, mis oli umbes pool sellest summast, siis selge on see, et need vajadused, et see sektor toimida saaks, ongi sellises skaalas nagu praegu esitatud sai," rääkis ta. "Kui seni on tagantjärgi üritatud võrdses printsiibis kompenseerida ühte või teist valdkonda või tuletatud midagi, siis see number on väga selgelt välja arvestatud, mis katab juba juhtunut mingil määral ja samas on prognoositud ka pisut ette, et mitte tegeleda ainult tagajärgedega. Üleöö ei taastu midagi. See abi, et oma eesmärki täidaks, ei saa tulla kolmveerand aastat hiljem." 

"Seal on rida valdkondi, mida ta katab. Piletite tagasiost, see on väga suur kulu paljudel korraldatajatel. See, et üldse töökohad säiliks ja saaks maksta juba võetud kohustusi, see on suur osa. Paljudest rendipindadest on vabanetud, aga ikkagi meil on tugisktruktuuridel ladude kaupa tehikat, mis on kas liisingus või vajab hoolt. See toetus on kulude katteks ja loominguliste inimeste toetuseks, kelle töö ongi tegeleda loominguga."

Pandre loodab, et kultuurivaldkonna ja valitsuse vahel tuleb dialoog ja selge ressursi eraldus. "Praegu kindlasti ei ole mitut stsenaariumit, et mis siis saab, kui ei saa toestust. Selge on see, et inimesed elavad edasi, lihtsalt see taastumine sellest muutub pikemaks ja veel vaevalisemaks ja meil jääb väga-väga suur hulk head emotsiooni kõikvõimalike tegijate poolt saamata."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "R2 Hommik!"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: