Toitumisteadlane: lohutuse saamise eesmärgil söömine on vale lähenemine

Foto: Siim Lõvi /ERR

Toitumisteadlane Laine Parts tõdes, et koroonapandeemia on toonud inimeste toitumisharjumustesse muutuseid. Tavapärasest rohkem süüakse ka igavuse peletamiseks või lohutuse eesmärgil, mis tegelikult ei ole aga õige teguviis.

"Kindlasti pandeemia on kaasa toonud teatud muutuseid ja eriti just nende osas, kes kodus töötavad ja kellel külmkapi võrgutav lähedus on ikkagi igal hetkel käe pärast võtta," rääkis Parts "Vikerhommikus".

Ta lisas, et külmkapi sisu on igal inimesel erinev. Näiteks on neid, kes kartuses, et poed ühel hetkel kinni pannakse, külmkapi igaks juhuks toitu täis on kuhjanud ja toidu halvaks minemise vältimiseks palju sööma peavad. Tihti sirutatakse käsi külmkapi poole aga ka lohutuse saamiseks.

"Inimene on kodus, tal on igav ja mida ta siis teeb? Ta lohutab ennast ja parim lohutus tundub olevat söömine," sõnas Parts, ent rõhutas, et see ei ole kindlasti õige lähenemine.

"Inimese organismi jaoks on ikkagi väga hea, kui on rutiin ehk neli või viis toidukorda päevas. Organism tegelikult armastab igavat rutiini ehk et sööd iga päev ühel ajal, sööd ühepalju, aga sööd mitmekesiselt," selgitas Parts.

Iga päev sama toidu söömine ei ole Partsi sõnul hea ning samuti tuleks jälgida ka seda, et iga toidukord oleks vajalike ainete rikkalik.

"Tervise võti on just see, et me kombineerime erinevaid toiduaineid. Toidukord peaks sisaldama viit eri värvi, soovitatavalt 400–600 grammi puu- ja köögivilja päevas, millest 400 grammi peaks tegelikult olema köögiviljad," ütles Parts.

Parts nentis ka, et Eesti laste seas on suureks probleemiks nii ülekaalulisus kui ka alatoituvus. Lapsed võivad küll süüa palju, kuid vajalikke toitaineid nad toidust kätte ei saa.

"Ülekaalulisus kasvab, seda kinnitab statistika, seda kinnitavad kooliõed, kes iga mõne aasta tagant uuesti kaaluvad ja mõõdavad lapsi. See number meil on tõusujoonel," tõdes Parts. "Kui teha toitumisanalüüse ja vaadata, et mida need lapsed siis söövad, siis sealt on selgelt näha ka alatoituvus mikrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete suhtes," lisas ta.

Olukorra parandamiseks peaksid täiskasvanud ise head eeskuju näitama ja seda mitte ainult lastele, vaid ka teistele täiskasvanutele.

"Näiteks teed endale tööle kaasa võtmiseks tervisliku vahepala, mis sisaldabki rohkelt puu- ja köögivilju. Või siis anda eeskuju oma lastele. Esimesed eluaastad on määrava tähtsusega laspe elus, kus toitumisharjumused välja kujunevad ja lapsevanemad on siin eeskujuks," sõnas Parts, lisades, et vanemad peavad eeskuju näitama eelkõige just oma tegudega, mitte sõnadega.

Kui laps näiteks porgandit süüa ei taha, tasub see Partsi sõnul toidu sisse kavalalt ära peita ja hiljem lapsele öelda, et selle toidu tegi maitsvaks just porgand.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Vikerhommik"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: