Kontserdi lavastusmeeskonna liige Paavo Piik rääkis ERR-ile, et idee eesti viipekeele tõlke kasutada tekkis soovist tuua laval kokku gruppe, kes muidu omavahel ehk nii väga kokku ei puutu ja/või üksteisest aru ei saa.

"Räpp tundus selles mõttes huvitav, et see on suurem väljakutse tõlkidele ka, et seal tuleb hästi kiiresti tegutseda – kas on üldse võimalik teha niimoodi sellisel kiirusel ja kuidas see välja näeb? Tundus loogiline need kaks asja kokku panna," ütles Piik.

Tõlgid tunnistasid, et kuigi neil on varasem muusika viipekeelde tõlkimise kogemus olemas, oli räpi viipekeelde panemine siiski paras väljakutse.

"Esiteks see tempo on kiirem ja seal on ka sõnu, mida võib olla igapäevaselt ei kasutata. Pidi mõtlema, kuidas kogu informatsiooni edasi anda ja väljendada, et kogu selle laulu mõte ja emotsioon tuleks välja," rääkis eesti viipekeele tõlk Greeta Grant ja lisas, et nad soovisid, et tõlge oleks nii väljendusrikas, et sellest saaksid mingil määral aru ka need, kes eesti viipekeelt ei oska.

Esinemisele eelnes ka mitme kuu pikkune prooviperiood ning lavastusmeeskond soovis tõlkidelt saada ka nii-öelda proovivideot, kust mõne salmi põhjal näha, kuidas tõlge välja võiks näha.

"Kuna on koroonaaeg ka, siis see tundus kokkusaamise asemel hea mõte. Kui me neid videoid vaatasime, siis mõtlesime, et see näeb juba väga lahe välja ja tekkis kindlus, et sellest võib asja saada," meenutas Piik.

Ka omavahel suhtlesid tõlgid tihti videokõne teel, et tõlke detailid paika panna.

"Kui saime laulu teada, hakkasime seda kuulama, lugema ja analüüsima, et mida seal on tahetud öelda, mida need mõtted täpselt tähendavad ja kuidas neid viipekeeles edasi anda. Siis saime koos tõlke paika ja harjutasime kõvasti, et see oleks meil käe sees ja tuleks sujuvalt," rääkis eesti viipekeele tõlk Hele-Riin Karja.

Ta lisas, et kui tavaliselt on muusikat tõlkides esinejad suures plaanis ja tõlkijad kuskil nurgas, siis seekord oli olukord vastupidi – tõlkijad said telepildis rohkem tähelepanu ning 5Miinust ja Villemdrillem olid teleekraani nurgas kasti sees.

"See oli meie jaoks väga uus ja huvitav kogemus olla nii tähtsal üritusel," tunnistas Karja.

Piik ütles, et lavastusmeeskonna kindel soov oli, et eesti viipekeelde tõlgitaks lugu, mis juba paljudele tuttav on.

"Need, kes teavad seda lugu, saavad jälgida, mismoodi see tõlgitud on ja need kes ei tea, siis nendel on teistmoodi huvitav jälgimine. Samas on veel kolmas grupp, kes ongi inimesed, kes ei kuule, nende jaoks on see veel kolmandat moodi. Igaüks saab mingis mõttes erineva asja sealt kätte. See ka kuidagi meie jaoks rääkis sellest, kuidas inimesed on erinevate mullide sees ja mõistavad asju erinevalt – näevad sama asja, aga mõistavad seda erinevalt või saavad sellest mingi erineva tähenduse või sõnumi," kirjeldas Piik.

Esinemisele on nii tõlgid kui ka lavastusmeeskond juba palju positiivset tagasisidet saanud.

"Kurtide tagasiside on meile kindlasti väga oluline, et kuidas nemad sellest aru said ja kuidas see neile kohale jõudis. Praegu me ei ole seda tagasisidet veel nii palju kuulnud, aga kui ise esitust vaatasime, siis oli ikka näha, et olime harjutanud ja eeltööd teinud," sõnas Karja, lisades, et teeks sarnastes projektides teine kordki hea meelega kaasa.

Ka Grant ütles, et kogemus oli meeldejääv ja räppi võiks eesti viipekeelde tõlkida edaspidigi.

"See oli uus kogemus, tiim oli super, meeskond ja kõik olid nii toetavad. Kõik see elamus ja meeleolu, mis seal oli, oli teistsugune. Varem pole olnud sellist kogemust ja oli tore, et mind kaasati sinna," sõnas ta.

Tõlkide ning 5Miinuse ja Villemdrillemi esitusega jäid rahule ka lavastajad.

"Endal oli ka seda numbrit kohapeal vaadates tõesti selline vau efekt. See hakkas väga ägedalt tööle ja tele tegi ka sellele väga hea režii. See tõesti ärkas seal ellu ja tore oli saada pärast sõnumeid, et see läks teistele ka korda," märkis Piik.

Esinemisest oli juttu ka "Ringvaates":