Aasta 1993, kuhu sari jõudnud, on ühtlasi ka Nigula sünniaasta. "Mul on sellest ajast ikkagi üsna hägune ettekujutus. Olen aru saanud, et käis kõva äritegemine, tekkisid esimesed pangad. Iga mees oli ärimees ja seda meie sari ka kajastab."

Pakk on sündinud 1968. aastal ja tõdes, et õnneks oli see aeg tore ja kirglik, nii et ta ei mäleta väga hästi, mis 1993. aastal toimus, sest siis juhtus nii palju asju. "Eks ma mäletan, aga need mälupildid on sellised, et "issand jumal, kas ma tegin sellist asja". Need olid üsna pöörased ajad."

Näiteks 90. aastate alguses jõudis ta Tartu kultuurihoonesse minna tööle öövalvuriks ja aasta ning ühe kuu pärast oli juba sama asutuse direktor. Ta kinnitas, et see on hea näide karjääri tegemisest 90. aastatel.

"Igas väiksemas ja suuremas linnas oli oma pank ja pankurid. Sama oli kõigis teistes valdkondades. Mulle see väga meeldis. Kihvt ja kirglik aeg, kui sai katsetada."

Pakk rääkis, et tema tegelane sarjas on mees, kes tuleb maalt linna skeemitama. "Ta usub, et ta skeemitab enda jõukaks ja edukaks. Aga ta skeemitab end nii kapitaalselt sisse, et kõik läheb vastupidises suunas."

Nii nagu söösteti üles, söösteti ka alla, tõdes Pakk tollest ajast rääkides. "Kõik käis üles-alla. Mõnedega käis see mitu korda." Kuigi ta tunnistas, et olid rasked ajad, siis olid mitmed asjad ka palju lahtisemad ja avatumad kui praegu.

"Kas või see, et paljud karjäärid käisid aastaga üles või alla. Jah, käisid küll, aga tänu sellele oli ühiskonnas ka nii palju positsioone, mis olid paika loksumata. Kõigil olid võimalused avatud. Mõnes mõttes oli see ikkagi põnev ja äge aeg."

1992--1993 oli aeg, kui kõige rohkem esitati endale ja teistele küsimust, et kas me sellist Eestit tahtsimegi. "Siis oli arutelu selle üle, milline see Eesti on, sest Nõukogude ajal oli ideaalkujutus, unistamine ja nüüd oli reaalsus käes ning kõik murdsid pead, et kas see oligi see."