Eesti kodakondsuse saamiseks tuli Celikil sooritada nii eesti keele eksam kui ka põhiseaduseksam. 12 aastat Eestis elanuna oleks tal olnud võimalik Eesti kodakondsust taotleda juba varem, aga ta tunnistas, et seni polnud ta tundnud südames nii suurt soovi Türgi kodakondsusest loobuda.

Otsuse Eesti kodakondsust taotleda tegi ta pärast seda, kui tööalaselt oli tekkinud mitmeid probleeme, näiteks Austraalia viisa hankimisel. "Ma tahtsin Austraaliasse minna ja minu kolleeg Alvar Tiisler sai omale e-viisa ühe minutiga, aga mina tegelesin sellega peaaegu kolm nädalat."

Ta selgitas, et tal tuli Austraalia viisa hankimiseks ette näidata nii enda kui ka abikaasa pangakonto seis, maja omandipaberid ja ka see, kus tema ülejäänud pere Türgis elab. Viisa sai ta lõpuks ikkagi pärast suursaadikust tuttavale helistamist, kes omakorda võttis ühendust oma tuttavatega.

"Mõtlesin, et okei, aitab küll ja avasin politsei.ee," meenutas Celik.

PPA politseikapten Roger Kumm ütles, et Mustafa-suguseid, kes oma kodakondsusest Eesti kodakondsuse kasuks loobuvad, ikka jagub. "Aasta jooksul on neid seitsmesaja inimese ringi. Eelmine aasta oli neid natuke üle 750." Aasta jooksul esitatud taotluste arv on Kummi sõnul mõistagi suurem.

Põhjus, miks Eesti kodanikuks soovitakse saada, on see, et lisaks kohustustele kaasnevad sellega ka boonused. "Juba see EL-i vaba liikumine on suur osa. Teine osa on see, et Eesti riik on oma kodanikule kohustatud pakkuma ka diplomaatilist kaitset. Kui välisriigis olles juhtub õnnetus, siis on olemas saatkonnad, kuhu pöörduda."

Aga loomulikult ta tekitab ka kohustuse. "Eesti vabariigi kodanik peab olema valmis ka Eesti riigi eest seisma," lisas Kumm.