Toomas Sildam pääses Nord-Osti pantvangitragöödiast juhuse läbi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tollal Postimehes töötanud ajakirjanik Toomas Sildam saabus Moskvasse 23. oktoobril 2002. aastal ning vaid suure väsimuse tõttu ei ostnud ta piletit õhtusele Nord-Ost muusikalile Dubrovka teatris. Vaid mõned tunnid hiljem sai ta teada, kui õnneliku otsuse oli ta teinud, sest just selles teatris ja sellel etendusel võeti tšetšeeni võitlejate poolt pantvangi ligi 800 inimest.

"Vaatasin, et Tallinnast Moskvasse läheb öine buss, mõtlesin, et saab kirjutada reportaaži bussisõidust Moskvasse," rääkis Sildam ""Ringvaates". "Bussisõit oli tegelikult väga igav, sest Pihkva oli vist viimane peatus ja siis sõitis mööda pikka pimedat maanteed, laps karjus kuskil, vanamees norskas, mina magada ei saanud."

"Tuttav Moskva ajakirjanik oli öelnud, et kui tuled Moskvasse, siis kindlasti mine vaatama Nord-Osti Dubrovka teatrimajas," rääkis ta ja selgitas, et käis küll piletikassas pileti kohta uurimas, kuid väsitava bussisõidu tõttu otsustas võtta pileti järgmiseks õhtuks.

Ajakirjanik läks hotelli ja vaatas õhtuseid uudiseid, kui uudisest kuulis. "Järsku pärast uudiste algust oli hingeldav diktor kaadris ja ütles, et meil ei ole veel lõplikke andmeid, aga on info, et Nord-Osti etendusel Dubrovka teatrimajas on võetud pantvangi 800 inimest. Mõtlesin, et pole võimalik..." meenutas Sildam. "Ja siis helistab Kadri Liik, Postimehe välisuudiste toimetaja, et kas ma olen Moskvas ja et ma Dubrovka teatrimaja juurde läheks."

Juba teatrimaja juures sattus ta kokku naisega, kes majast põgenema oli saanud. "Mingi naine jooksis mulle vastu suht hüsteeriliselt. Küsisin, et kes teie olete. Selgus, et see oli mingi kostümeerija, kes oli kuskilt aknast välja pääsenud siis, kui teatris hakati tulistama."

Kokku kestis pantvangitragöödia neli päeva. Sildami jälgis sündmusi teatrimaja vastas asuvast kortermajast, kuhu sattus tänu tuttavale ajakirjanikule. "Istud seal köögis ja vahid seda Dubrovka teatrimaja, täiesti jube... Kujutad ette, et seal on ligi 900 inimest sees."

Tragöödias hukkus ligi 170 inimest, kuid süüdi polnud ainult terroristid. "Väga traagiline, sest enne, kui vene eriüksused ründasid, siis enne seda nad lasid teatrimajja gaasi, mille eesmärk oli kõik seal majas uinutada. Vene eriteenistus ei öelnud meedikutele, millega on tegemist ja keegi ei osanud ka vastumürki anda," rääkis Sildam. "Ehk siis 170 inimest ei hukkunud terroristide käe läbi, vaid sellepärast, et neile ei suudetud abi anda, kui nad seda gaasi olid saanud."

Sildam mõtleb juhtumile iga kord, kui Moskvasse satub. "Ma olen ka mõelnud, et kui ma poleks nii väsinud olnud ja kui ma oleks saanud pileti, sest neid oli vabalt saada, siis ma oleks sinna läinud," rääkis ta kõhedusttekitavast mõttest.

Homsest on kinos võimalik näha ka sündmuse põhjal vändatud mängufilmi. Sildami sõnul nõuab sellefilmi vaatamine kannatlikkust, kui kuna tal on tragöödiaga isiklik seos, oli see tema jaoks põnev. "Minul oli seda huvitav vaadata, ta läks mulle korda, ta oli mõjus," ütles ta ja lisas, et inimene, kes sellest juhtumist midagi ei tea, võiks end enne filmi kurssi viia. "Siis on see film arusaadavam. Kui minna puhta lehena, et ei tea midagi sellest, siis ma arvan, et kõik ei suuda ka lõpuni vaadata seda."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: