Talvik tunnistas "Ringvaates", et on pikalt mõelnud astronaudiks saamisele, aga ajal, kui tema oli keskkoolis ja ülikoolis, ei olnud Eesti Euroopa kosmoseagentuuri liige ja puudusid struktuurid, mille kaudu eestlane võiks astronaudiks üldse saada. Samuti puudus Euroopa kosmoseagentuuril endal tulevikuvaade, kas neil on astronaute tulevikus üldse vaja.

"Ma küll püüdsin oma elu sättida nii, et ma võiks ühel päeval proovida, aga mul ei olnud selleks pikksilma. Praegu ongi ainulaadne võimalus, sest Eesti on Euroopa kosmoseagentuuri täisliige ja kandidatuur, mis avaneb, on kõikidele eestlastele avatud ja see võimalus on täiesti olemas," lisas ta.

Talvik rääkis, et valis juba ülikoolis välja sellised alad, mis ta teadis, et võiksid tulevikus tema karjäärivalikus kasulikud olla – biokeemia ja biotehnoloogia. Teiseks alaks valis ta hiina keele, mis tol ajal oli väga oluline, sest rahvusvahelises kosmosejaamas on tema sõnul rahvuslus ja keelte tundmine väga oluline.

Ta lisas, et ta ei tahtnud haridusteel saavutada ainult algtaset, vaid minna nii kaugele kui ta suudab. Tema jaoks kestis see magistrikraadi saamiseni, misjärel tekkis tal võimalus Euroopa kosmoseagentuuris tööle hakata. "See tõi mind tagasi Euroopasse ja akadeemiast välja."

Kosmoseagentuuris on tal praegu kosmosetööstuse analüüsija roll. "Mul on rollid vahetunud, aga erialaselt ma olen tehniline tugi projektidele, mis tegelevad just astronautide elus hoidmisega ehk nende saaste ümbertöötlemise ja astronautide toidu tegemisega."

Millimeetrite mäng

Talvik tõdes, et midagi suurt ta oma kvalifikatsioonis enam praegu muuta ei saa. "Ideaalis oleks mul ka doktorikraad, kuigi magistrikraad on alamkvalifikatsioon, mille pealt nad sisse lasevad. Aga ma tean hästi, et see on millimeetrite mäng. Olen nendega kohtunud, kes 10–11 aastat tagasi kandideerisid ja neil kõikidel on vapustavad CV-d. Sa võid läbi seina kõndida nende CV-ga."

Kuigi tal pole võimalik midagi suurt oma kvalifikatsioonis muuta, on ta juba ette võtnud või plaanib ette võtta paar väiksemat asja, millega oma CV-d millimeetri jagu paremaks muuta.

"Eelmine aasta võtsin ette näiteks piloodipaberid. Mul on veel jäänud ainult eksam, milleks ma ootan Eestis vastavat ilma ja võib-olla peaksin ära tegema vene keele sertifikaadi. Ma olen ka palju sukeldunud, aga ei ole kunagi teinud sukeldumispabereid."

Kuigi kõik nimetatud oskused tuleb pärast valituks osutumist astronaudiõpingutel nagunii omandada, on need Talviku sõnul oluline omandada juba enne kandideerimist, sest end on vaja demonstreerida kui isiksust – seda, kui riskialtis, õpihimuline ja uudishimulik sa oled olnud ning mida sa oled selle kõige saavutamise nimel teinud.

"Kõik need asjad viitavad isiksuseomadustele, mis lõppude lõpuks astronautidel on. See treening, mis nad läbi teevad, katab võib-olla kõik need asjad ühel hetkel niikuinii, aga selleks, et sa suudaks seda demonstreerida nn tänavavoorus, on oluline, sest 11 aastat tagasi kandideeris üle 8000 inimese ja 10 protsenti sai edasi järgmisesse vooru. Juba esimene filter on nii kõva. See on millimeetrite mäng."

Ootab sisulist võrdõiguslikkust

Kokku võetakse programmi 4–6 uut astronauti, mida on Talviku sõnul väga vähe. "Üks asi, mis on veel kurvem, on see, et väga vähe naisi kandideerib." Ta ise ei oota seda, et ta osutuks valituks seepärast, et on naine. Tema jaoks peab eelistamine olema sisuline.

"Mina tahaksin, et kui minu ja mõne mehe CV on kõrvuti ning me oleme võrdselt head, et siis nad ei eelistaks mind lihtsalt seepärast, et ma olen naine. Ma tahan, et see võrdõiguslikkus oleks sisuline," selgitas ta ja tõdes, et naised on vähem altid proovima sellist asja.

"Näiteks 11 aastat tagasi ainult 15 protsenti kandidaatidest olid naised, aga mida see protsess näitas tol ajal, oli see, et lõpus nende kuue hulgas, kes said valituks, oli üks naine, seega see 15 protsenti läks lõpuni välja. See protsess iseenesest ei diskrimineeri, need võimekus- ja isiksusetestid, mis seal vahepeal on, ei diskrimineeri. Kui sa kandideerid, siis sul on kindlasti võrdsed võimalused."

Talvik märkis, et 11 aastat tagasi valituks osutunud astronautidel kulus umbes 5–6 aastat, enne kui nad päriselt kosmosesse said. "See on pikk karjääriredel ka pärast seda, kui sa oled sisse saanud."

ESA avab 31. märtsil ametliku kandidatuuri, misjärel on aega kaks kuud kuni 28. maini, et oma avaldus sisse anda, seejärel kulub paar kuud avalduste läbivaatamiseks. "Pärast seda läheb juba keeruliseks, siis algavad nn võimekuste voorud," märkis Talvik.