Ariadne: üksi poleks ma julgenud sotsiaalmeedia ja Youtube'i teekonda ette võtta

Foto: ERR/ Sten Teppan

Laulja ja suunamudija Liina Ariadne Pedanik tõdes, et suunamudijaks ta tegelikult saada ei plaaninud, vaid jõudis selle elukutseni tänu oma kihlatu Martti Hallikule, kes pikalt Youtube'i videoid on teinud.

"Ma olen alati olnud ka väga suur sotsiaalmeedia ja Youtube'i fänn, aga mul arvatavasti ei oleks olnud julgust seda teekonda üksinda ette võtta," tõdes Liina Vikerraadio saates "Käbi ei kuku...", lisades, et peamine sissetulek pärineb brändidega tehtud koostöödest.

"Youtube'is on ka passiivne sissetulek, aga see on niivõrd väike, et veerand üüri saab selle eest võib olla ära maksta, kui sa ühes kuus neli videot teed," nentis Pedanik.

Ise peab ta ennast aga eelkõige siiski lauljaks, sest just laulmine on see, millega ta on juba väiksest saati tegeleda soovinud. Ka Ariadne ema Ita-Riina Pedanik tõdes, et juba noores eas oli selge, et Liina on suur kaamera armastaja. Samas tõdes Liina, et enam ta kaamera ette nii suure hurraaga ei kipugi, sest võitleb ka ärevushäiretega.

"Kindlasti nende asjadega tegelemine on aidanud mul sellega võidelda – et ma viskangi end pea ees vette ja sellistesse olukordadesse. Ma ütlen ausalt, et palju lihtsam on haarata see kaamera ja rääkida kaamerasse, kus ei ole tegelikult otse ees mitte kedagi, kui lava peal esineda. See on märksa lihtsam, aga hirmus osa enda elu nii avaliku jagamise ees on see, et teistel inimestel tekib tugev arvamus sinu elust ja sellest, kuidas asjad peaksid minema ja mida sa võiksid teisiti teha," sõnas Ariadne ja lisas, et tuntud inimesed on internetis haavatavas olekus.

Muusika on olnud oluline aga ka teiste pereliikmete elus – Ita-Riina töötab lauluõpetajana ja tegutses 1980–90ndatel varieteesolistina. Lauljakarjäärist otsustas ta aga loobuda.

"Mingil hetkel ma tajusin, et minu jaoks on tähtsam minu perekond. 90ndate alguses läksid piirid vabaks ja kõik varieteed hakkasid liikuma kuskile välismaale tööle – Itaaliasse, Jaapanisse jne. Meie varietee seltskond läks ka ja ma pidin ka minema, aga Andres [Liina vanem vend – toim.] oli siis nelja-aastane ja ma väga mõtlesin selle üle ning ütlesin viimasel minutil ei. Pigem ma olen oma lapse kasvamise juures, kui pool aastat kuskil võõral maal ja tegelen igal õhtul ühtede ja samade laulude laulmisega," rääkis Ita-Riina.

Liina lisas, et kodus peideti isegi plaadid, millel ema laulis, ära ja lastel neid kuulata ei lubatud. Muidu olid vanemad aga Liina ja Andrese kasvatamisel leebed ja usaldavad ning lapsed said nendega kõigest rääkida. Ema ja tütar meenutasid saates, et kui Liinal tekkis teismeeas soov pidudele minna, oli Ita-Riina valmis talle öösel ükskõik mis ajal järele minema.

Üheskoos hoiti aeg-ajalt ka isa eest saladusi. Näiteks tahtsid nii Ita-Riina kui ka Liina Ariadne väga koera võtta, ent isa leidis, et lemmiku võtmine oleks keeruline, sest pere liikus palju ringi ja elas korteris.

"Mina juba teadsin, et Jack Russell on selline koer, keda sa saad igale poole kaasa võtta. Nad on targad ja väikses koeras on justkui suur koer," rääkis Ita-Riina ja lisas, et nad otsustasid Liinaga isale üllatuse teha ja käisid salaja koera vaatamas.

"Lihavõttepühad olid tulemas ja kuna meil jänku on alati toonud mune ja kingitusi, siis me tegime isale ka kingituse. Me printisime Sofist pildi välja ja kirjutasime juurde suure kirja, et tere, mina olen Sofi, teie uus pereliige," meenutas Ita-Riina.

Isa oli küll algul solvunud, et temaga asja ei arutatud, ent peagi said temast ja koerast suured sõbrad.

Toimetaja: Victoria Maripuu

Allikas: "Käbi ei kuku..."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: