"Sisemised haiguspõhjused on emotsioonid. Mida peaks ja saaks praktiseerida, on rahulikkus. Hiina meditsiini ühes vanimas raamatus, kollase keisri klassikas öeldakse, et rahulik inimene ei jää haigeks. Ehk siis rahulik meel ja emotsioonide reguleerimine. Ei pea õppima emotsioone alla suruma, aga ei tohiks neil lasta liiga kaua olla ja ei tohiks neid liiga ägedalt välja elada," rääkis Laurits "Vikerhommikus".

Rahu säilitamiseks soovitatakse liikuda ja teha erinevaid mõtteharjutusi. Näiteks toovad hingerahu sellised tegevused nagu lillede nuusutamine, sõpradega vaiksel häälel rääkimine ja merele vaatamine.

"Ehk siis sellised hetked ja looduses viibimine, kus meie mõtted saavad jääda vaiksemaks ja meie tunded ja meeled saavad välismaailmaga paremini kontakti," ütles Laurits.

Lisaks sisemistele haiguse põhjustajatele teatakse Hiina meditsiinis ka väliseid haigusetekitajaid – bakterid, viirused, tuul, külm ja kuumus. Hiina meditsiinis pannakse rõhku aga sellele, et haigus üldse külge ei hakkaks.

"Hiina meditsiin on elustiili meditsiin. Vanasti öeldi, et see arst, kelle patsient jäi haigeks, see on halb arst. Tegelikult see on ennetav meditsiin ja see tähendab seda, et läbi elukommete ja harjumuste abil saab end kogu aeg hoida tervena, nii et haigused ei hakka külge. Kui ikkagi haigused hakkavad külge, siis kasutatakse erinevaid meetodeid," selgitas Laurits, tuues meetoditena välja näiteks taimeravi ja akupunktuuri.

Hiina meditsiinis pööratakse tähelepanu ka toitumisele ning hommiku- ja õhtusöögi vahe peaks Lauritsa sõnul olema umbes 12 tundi.

"Ta soodustab seda, et meie kehasse ei jääks mürkaineid, mis hakkavad kogunema. Et meie keha suudaks omastada kõik ained ja ka väljutada piisavalt, et meil ei tekiks lima, meil ei tekiks ülekaalu jms tervist koormavaid jääknähte," ütles Laurits.