"Ma ei ole niisugune nostalgitseja, et vaataks vanu asju või pildialbumeid väga sageli, üldse mitte," sõnas Seljamaa "Vikerhommikus", ent tunnistas, et "Kõige suurema sõbra" laulu on ta vahel siiski kuulanud ja sellest ka uusversioone teinud.

"Selles loos on mingisugune sõnum, mis puudutab üle aegade ja see on eelkõige kindlasti tekstiautori Priit Aimla geniaalsus. Ta ei kirjutanud tühja, vaid kirjutas kohe sinna sisse tõsise ja sügava tunde või mõtte, mis inimestele tähtis on," ütles Seljamaa.

Ta meenutas, et "Kõige suurema sõbra" ühe saate salvestus võttis umbes pool päeva ja otsesaateid nad kunagi ei teinud.

"Me tegime seda suure rõõmu, hea tahtmise ja vabaduse tundega. Sellel ajal ei olnud teles see päris tavaline, et võis niimoodi vabalt teha. Muidugi, mis lastesse puutub  – ma olen sellega kokku puutunud üle 40 aasta –, siis see vabadusemäär on alati olnud teine ja seda teles ka. Teles oli sellel ajal tsensuur, jälgimine ja vabaduse piiramine suur, aga lastesaadetes mitte. Ja seda oli tunda – oli tunda nii palgast kui ka muudest asjadest," tõdes Seljamaa.

Seljamaa sõnul on nii lastesaadete kui ka üldse etenduskunstide puhul kolm võimsat vaala, mis kunsti kannavad – tõde, õiglus ja armastus.

"Need asjad peavad olema ja siis on klaar," ütles ta ja lisas, et eestlased on tegelikult teatrilembene rahvas ja naudivad teatris käimist väga.