1991. aastaks oli tsensuur Eesti ajakirjanduses kadunud. Televiisor, raadio ja ajalehed vahendasid seda tegelikkust, mida vaatajad, kuulajad ja lugejad enda ümber päriselt kogesid. Fotograafid olid kõikjal kohal ja jäädvustasid 1991. aastat selle ilus ja valus. 

"Tsensuuriga ma olen päris otseselt kokku puutunud. Ajakirjandusmaja 4. korrusel oli kabinet, kus istus meeserahvas. Tuli piltidega sinna minna ja ta pani piltide taha templi lubatud," rääkis tollane ETA fotoreporter Toomas Volmer.

"Oli mingi absurdne reegel, et kõik pildid, mis olid tehtud 12 meetrit üle merepinna, maapinnast kõrgemal, pidi kuidagi eriti ära kooskõlastama."

Elu jäädvustati nii, nagu see oli ning tagantjärgi pilte vaadates šokeerib teda ennastki, millistel oludes inimesed elasid. "Üks reportaaž oli, et nõukogude inimestel pidi toiduainete nappus olema ja ma pidin natuke seda pildistama. Oli kaks poodi - üks oli Kaubahall ja teine kandis tol ajal lasnamäel nime Leningrad. Mõlemas käisin ja kui nüüd pilte olen vaadanud, mõtlen, et kurb pilt oli. Metall läikis, mõned sabatükid olid leti peal ja kõik. Kui natuke seda liha tuli ja lihunik viskas tükid leti peale, siis - ei ole ilus võrdlus, aga - inimesed läksid nagu kaarnad liha krahmama."

Kuigi teame nüüd, et tol ajal olid Eesti iseseisvumise jaoks otsustavad hetked, siis välismeedia selle kajastamisest väga huvitatud polnud. "Meil läks rahulikult see iseseisvumisprotesss, välismeedia võttis seda suht küüniliselt," meenutab ta. "Mul on meeles selline juhtum, et ETA foto oli toimetus, kes jagas kõikigele pilte ja peatoimetaja Langovits pakkus välisagentuuuridele ka pilte, rääkis, et on see üritus ja see kogunemine. Siis küsiti, kas verd on. Ei. Aga kas surnuid on? Ei. Selle peale öeldi, et miks te siis üldse helistate? Jah, meedia on küüniline."

"Täna 30 aastat tagasi" on ETV eetris kolmapäeviti kell 20.00.