Kui Toome oli seitsmeaastane, läks ta oma ema soovil muusikakooli klaverit õppima. Peagi saabus aga aeg, mil Toome klaveri mängimist südamest vihkas, sest talle tundus palju toredam sõpradega jalgpalli taguda, kui üksi klaveri taga etüüdi harjutada. Ema ütles talle aga, et kunagi laps veel tänab teda, et ta tal klaverit mängida soovitas.

Ka esineda Toome toona ei armastanud, sest oli lapsena pigem introvert, kes alati madalat profiili armastas hoida.

"Mul ei olnud kunagi seda, et ma naudiksin laval teiste ees valgusvihus säramist või et ma tahaksin õudselt esineda ja teiste ette minna. Lasteaias, ma mäletan, mind peideti alati teiste taha viimasesse ritta ära, et mind pärast ei oleks näha ega kuulda ja see sobis mulle väga hästi tegelikult," rääkis Toome R2 saates "Röster".

Toome lauljakarjäär sai aga hoo sisse juba noores eas ja nii pidi ta olude sunnil oma introvertsusest lahti saama.

"Ma mäletan, et pärast oma esimest esinemist Pärnu valli ääres ma mõtlesin küll, et mina seda tööd küll teha ei suuda, see on nii karm, et mu närvisüsteem ei pea vastu ja ma ei oska, ma teen midagi muud parem," meenutas Toome Code One'i algusaegu.

Muusikaga otsustas ta aga siiski jätkata, sest lumepall hakkas suure hooga veerema ning peagi sõitis Toome Eestit ka Eurovisioonile esindama. Toonast esinemist meenutab Toome nüüd kui oma elu kõige pingelisemat kolme minutit.

"See oli karastus, mis tuli üle elada ja millest läbi tulla. Ma mäletan küll, et pärast Eurovisioonilt tagasi tulekut ei tundunud Linnahallis lavale minek enam nii hirmus. Selle suure lava ja pingega harjus elama," tõdes Toome ja lisas, et mingi aeg oli tal väga tihe graafik, mil ühes kuus oli rohkem esinemisi kui samas kuus kalendripäevi. Ühel hetkel oli seda kõike aga liiga palju ja Toomel sai jaks otsa.

"Ühel hetkel nagu kilometraaž sai täis ja end sai tööga ribadeks tõmmatud. Eriti just viimased kaheksa aastat alates 2010. aastast. Ma arvan, et väga paljudel muusikutel ja artistidel on sama juhtunud, et sa lihtsalt põled läbi, sest kõike on liiga palju ja intensiivselt. Üle book'imine, vähene uneaeg – see läheb selliseks tööks, kust lust kaob ära ja sa lihtsalt jooksed selle ratta peal," rääkis Toome ja lisas, et koges ilmselt midagi sarnast nagu Jaak Joala, kes samuti väga tiheda graafiku alusel kontserte andis.

Nüüd on lust Toome silmades aga tagasi, sest koroonapandeemia tõttu on puhkus veninud pikaks ja lavale pole tükk aega saanud. Juba 18. veebruaril esineb ta Eesti Laulu esimeses poolfinaalis looga "We could have been beautiful" ja püüdleb taas Eurovisioonile.